Google on parem kui spioon
 Esmalt tuletaks kaugest ajast meelde  pilti, millele karikaturist Hillar Mets oli joonistanud aukudesse surnud  raamatukogutöötaja, kes lamas suitseva toruga automaatrelva hoidva  mõrtsuka jalge ees. Pildi allkiri oli: "Ta teadis liiga palju".  Kuna informatsioon oli toona väärtuslikum, polnud erandiks kõrvutada  seda elu väärtusega. Nii leiab sellest ajast arvukalt spioonifilme,  millede tegevusliiniks oli elu hinnaga hankida killukene kasulikku informatsiooni.  Nagu näiteks pilte, kirjeldusi ja sõnumeid.  Tänaseks on olukord muutunud. Infot  on ohtralt ja peamiselt üles korjamise hinnaga. Nii võiks arvata,  et hakkab kaduma motiiv ka spioonide palkamiseks. Vastuluurel pole vaja  pimeduse varjus, eluga riskides vastaste sõjaväeosade või tehaste  territooriumite läheduses hiilida, kuna palju odavam on vajaliku info  leidmiseks latte-kohvi rüübates surfata mõne otsingumootori kaarditeenuses.  Et tegemist pole sugugi tsivilisti  süüdimatu mõttemänguga, seda kinnitab Suurbritannia valitsuse teabekeskuse eelmise juhi Sir David Pepperi avalik esinemine. Sealse riikliku julgeoleku keskuse juhina  nägi ta oma silmaga, kuidas lihtsama info kogumiselt kadus huvi, kuna  see on netis saadaval. Tänu Google'i kaarditeenustele ja tänavavaadetele  võib igaüks detailselt uurida mõne kauge riigi sihtmärke.  Varem oli taoline info saadaval vaid kalleid luuresatelliite omavatele  rahvuslikele organisatsioonidele. Seetõttu on luurajad muutunud varasemast  tundlikumaks olukordade ees, milles nad pingutavad salastatud informatsiooni  kogumise nimel, avastamaks peagi, et tegemist on avalikuks muutnud teabega.  Teiste sõnadega – spioonidel on üha raskem olla Google'ist parem.  Teisalt on tänu Google'i efektile sündinud  uut tüüpi surve. Kõik on lihtsalt harjunud vajalikku infot üha kiiremini  kätte saama ja see puudutab ka luureandmete kasutajaid. Viimased ongi  hakanud esitama luurajatele ning spioonidele üha lühemaid tähtaegu  vajaliku informatsiooni hankimiseks. Paraku on peidus oleva info hankimine  endiselt keeruline, kui mitte veelgi keerulisem. Teisalt pakub online-maastik  täiendavat abi eriti just potentsiaalsete spioonide värbamisel. Peaaegu  miljard inimest jätab oma igapäevaelust veebiruumi ja eriti sotsiaalvõrgustikkudesse  hulganisti jalajälgi. Nagu Sir David tõdeb, pole paljude potentsiaalsete  spioonidega enam vaja kohtumas käia, piisab veebiruumi pakutavast.  Internet on töötute või ümberõppijate  ridadesse ajanud mitmete ametite esindajaid. Järg paistab jõudvat  ka spiooniameti pidajateni. Klassikalise, tumedas vihmamantlis spiooni  ajastu lõppemisele aitab kaasa tehnoloogia areng üldisemalt. Ars Technica blogis vaadeldakse jõudsalt areneva ja üha avalikumaks  muutuva jälitustööstuse värskemaid pakkumisi. Nagu artiklis kirjutatakse,  pole tegemist sugugi lõbusa teemaga. Põhjuseks on oht isikuvabadusele.  Näeb ju seadus ette, et kõik kodanikud sünnivad maailma vabadena.  Paraku kaob see vabadus tänu privaatsuse vähenemisele. Tähendab ju  privaatsus isiku või grupi valikulist enda avaldamist, kontrollides  neid käsitleva info kättesaadavaks tegemist. Lisage siia juurde kaduv  anonüümsus ehk õigus enda varjamiseks avalikus ruumis – see tähendab  olla nimetu ja mitte identifitseeritav. Nii anonüümsuse kui ka isikuvabaduse  ja privaatsuse vähenemine on omakorda seotud kodanike turvalisuse vähenemisega.  Viimane on aga võtmesõna, mille najal toimub kogu jälitustööstuse  lisandväärtuse loome. Lisandväärtus, mille tellijaks, hindajaks  ja maksjaks on kodanikke esindavad riigid.   Ars Technica loetleb eraettevõtteid,  mis arendavad krüpteeritud internetiside lahti muukimist, seansside  pealt kuulamist, teostavad inimeste vaheliste suhetevõrgu analüüsi,  arendavad tarkvara ja raudvara turvariskide ärakasutamist, tegelevad  nn "seaduslike" viiruste tootmise ja sihtmärkide nakatamisega,  seda kas järgneva süsteemi sissemurdmise või töö halvamise nimel  jne.  Loo moraal – ärge kartke sattumist  Hillar Metsa karikatuurile surnu rolli, sest kindla peale leiab kusagilt  teist rohkem teadva kellegi või millegi. Ühtlasi teadke,  et kui hing kisub spiooniameti poole, siis arvestage, et reisida te  ilmselt ei saa. 
