Doktoritöö: Eesti võiks oluliselt rohkem biogaasi toota
Energia sõltuvus fossiilsetest kütustest on sundinud riike üle maailma   leidma uusi alternatiive energia tootmiseks. Võimalike taastuvate  energiaallikate seas peetakse üheks potentsiaalseks energia saamise  alternatiiviks biogaasi tootmist, kuna samaaegselt lahendatakse  ökoloogilisi probleeme. Anaeroobse kääritamise protsess, milles rühm  spetsialiseerunud   anaeroobseid baktereid muudab orgaanilist biomassi biogaasiks, on hästi   dokumenteeritud. Siiski ei ole andmed tavaliste keemiliste näitajate ja   biomassi metaanitootlikkuse potentsiaali kohta alati esitatud  standardi-seeritud vormis, mis teeb nende interpretatsiooni raskeks nii  teadlaste   kui ka biogaasijaamade operaatorite jaoks, kirjutab täna Eesti Maaülikoolis kaitstava väitekirja autor Mario Alberto oma doktoritöö sissejuhatuses. "Doktoritöö olulisus seisneb biogaasi tootmise  uurimises, sest biogaas on taastuvate energiallikate hulgas üks  kasulikeimatest. Selle tootmine lahendab ühtlasi ka ökoloogilisi  probleeme," kommenteeris töö autor del Risco.Täna kaitstavas doktoritöös koostas del Risco erinevatest biogaasi tootmise  algmaterjalidest ehk substraatidest andmebaasi, kuhu lisas ka andmed  materjalide keemilisest koostisest ja nende kasumlikkusest biogaasi  tootmisel. Andmebaasi 226 substraadi hulgas on ka 61 Eesti päritolu  substraati, mille tarvis määras del Risco Eesti rohtse biomassi ning  põllumajandus- ja tööstusjäätmete metaanitootlikkuse potentsiaali.  Samuti uuris ta käärimisprotsessi kiirust erinevate materjalide puhul.Selgus,  et Eesti rohtne biomass ning tööstus- ja põllumajandusjäätmed on  biogaasi tootmises väga kõrge metaanitootlikkuse potensiaaliga.  Produktiivseimateks materjaliks osutusid juustutooted, mis näitasid  loomade väljaheidetest enam kui kaks korda kõrgemat tulemust. Kõige  produktiivsem põllukultuur on aga aasrebasesaba, andes samuti lägast  mõnevõrra paremaid tulemusi. Autori hinnangul võimaldaks sobivate  kultuuride kasvatamine ning neist biogaasi tootmine täita Eesti  energiavajadust, samuti vähendaks tööstusjäätmete ja sõnniku kasutamine  jäätmeteket.Levinumad substraadid biogaasi tootmiseks Eestis võiksid olla  loomasõnnik, energiakultuurid, silod. Hinnanguliselt on Eestis umbes  286   000 ha vabanenud põllumajanduslikku maad, mida võib kasutada  ener-giakultuuride kasvatamiseks, ja umbes 128 000 ha poollooduslikku   rohumaad. Siiski on Eestis 2011. aastal ainult üks põllumajanduslikul   toormel töötav biogaasijaam.Rohtsest biomassist biogaasi tootmine, kasvatades vabanenud maal kõrge  energiapotentsiaaliga sobivaid kultuure, võimaldaks Eestil täita  taastuvenergia tootmise vajadust. Loomade vedelsõnnik ja tööstuse  jäätmed   on sobivateks substraatideks kooskääritamisel, nende kasutamine  biogaasi tootmiseks on tähtis ka jäätmetekke vältimise ning õhu ja  veekogude keskkonnakaitse seisukohast. Võtmeküsimuseks on koostöö  põllumajandustootjate ja valitsusringkondade vahel, et soodustada  investeerimist uute biogaasijaamade rajamisse.Vaata veel: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi  doktorandi Mario Alberto Luna del Risco väitekiri teemal "Eesti  substraatide biokeemilise metaanitootlikkuse potentsiaali määramine ja  anaeroobse kääritamise mõnede inhibiitorite uurimine" 
