Eesti teadlased testisid oma leiutist kaaluta oleku katsetes
Kosmose vallutamises osalemise ambitsioonidest on Eestis palju  räägitud,  selles on aga kõige kaugemale jõudnud firma Myoton, sest  täpselt kolm  nädalat tagasi osalesid eestlased Prantsusmaal kaaluta  oleku katsetes.See on esimene kord iseseisva Eesti ajal, kui meie teadlased teevad  katseid kaaluta olekus. Leiutis, mida kosmoselähedastes tingimustes  testitakse, on esmapilgul mobiiltelefoni välimusega seade Myoton,  vahendas "Pealtnägija".Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS)  nõunik Madis Võõras märkis, et kui kosmonaut viibib kaaluta olekus  pikemat aega, siis selle tõttu, et puudub vajadus hoida skeletti püsti,  hakkavad teatud lihased kaotama oma toonust. "Müomeeter on selline  riist, mis võimaldab seda lihastoonust, lihase pinget mõõta," lisas ta.ASi  Myoton juhataja  Aleko Peipsi sõnul töötab see meetod väga lihtsal  põhimõttel. "Seade annab löökotsikuga lihasele hästi kerge löögi ja siis  registreerib selle löögi tagajärjel lihase reaktsiooni löögile. Selle  tulemusel saadakse kustuv võnkumine. Ja kustuva võnkumise pealt  arvutatakse need parameetrid. /.../ See kõik kokku võtab aega umbes 0,2  sekundit".Müomeetri  isa on Tartu ülikooli emeriitdotsent Arved Vain, kes nägi 1960ndatel  amatöörvõimlejana, kuidas noorte meeste kõõlused järjest purunesid.  Paarkümmend aastat hiljem kujunes sellest idee käepäraseks lihaste  mõõtmise aparaadiks. Aastaid kestnud arenduse ja tootedisaini kroon on  punane mudel Myoton, mida valmistab nüüd samanimeline Eesti firma.EAS on ühelt poolt Euroopa  kosmoseagentuuri esindaja Eestis ja samaaegselt meie esindaja seal. EASi  tiiva all on hetkel 12 Eesti teadusasutuse ja firma  kosmosepotentsiaaliga projekt. Neist kõige kaugemal on jõudnud just  Myoton, mille arendust EAS toetas 250 000 euroga. See, et  kosmoseagentuur Eesti leiutise vastu nii tõsist huvi üles näitas, oli  suur üllatus. Kõnekas on, et päevast, mil eestlased taotlesid võimalust  aparaati kaaluta olekus testida, päevani, mil seda võimaldati, kulus  vaid kaheksa kuud.Kosmoseagentuuri jaoks teeb katselende firma NoveSpace, mille  baaslennujaam on Bordeax. Eksperimendiks kasutatakse pealtnäha tavalist  Airbus 300, mis on umbes kaks korda suurem kui Estonian Airi suurimad  lennukid. Seest on salong enamjaolt tühjaks tehtud ja jagatud  kontrollkeskuseks ning mitmeks katsealaks. Seinad ja põrandad on  polsterdatud. Paraboollennuks kutsutakse seda seepärast, et trajektoor  on sõna otseses mõttes parabooli kujuline.Eestlaste põhieesmärk  oli lihtne – kontrollida, kas nende riistapuu töötab kaaluta olekus.  Võõrase sõnul selgus, et tõesti töötas ja mõõtis väga hästi. Eksperimendi  jaoks tehti novembri lõpus kolm lennupäeva, iga päev 30 parabooli.  Kulud, mis on kinnitamata andmetel 90 000 eurot inimese kohta ühel  lennul, kandis kosmoseagentuur. Ees seisab veel  hulk katseid ja katselende kaaluta olekus, aga eesmärk on jõuda ühel  päeval Myotoniga rahvusvahelisse kosmosejaama ISS ja kui unistada, siis  miks mitte ka Marsi missioonile.Vaata veel videot saatest "Pealtnägija"
