Putukate elastne ja tugev kest ajendas uue materjali loomist
 Harvardi ülikooli teadlased töötasid välja materjali, mille omadused jäljendavad putukate kehalt tuntud kõvastunud kesta ehk kutiikulat. Viimane paistab looduses silma suure vastupidavuse ja sitkuse poolest. Uus materjal kannab nime shrilk. Looduses laguneva materjali madalate tootmiskulude tõttu on lootust, et see võiks kunagi vahetada välja näiteks kehvasti kõduneva plastiku, vahendab Physorg.com.  Kärbse või rohutirtsu kehalt tuntud kõva kutiikula köitis teadlaste tähelepanu, sest tegemist on äärmiselt vastupidava, kuid samas kerge materjaliga. Ühelt poolt kaitseb see putuka keha väliste kahjustuste eest, teisalt loob aga tugistruktuuri tema tiibadele ja lihastele. Olenevalt putuka kehaosast võib olla tegu kas väga jäiga või elastse materjaliga.  Kutiikula koosneb mitmetest kitiini ja valgu kihtidest. Liitsuhkrutest koosnevad kitiini- ja valgukihid  asetsevad vaheliti, meenutades ehituselt vineerplaati. Neid keemilisi ja füüsikalisi omadusi laboris järele aimates õnnestus teadlastel luua imeõhuke ja selge materjal, millel on samasugune koostis ja omadused kui putukate kutiikulal. Materjal koosneb siidiusside toodetavast fibroiininimelisest valgust ja krevettide kestadest eraldatud kitiinist. Kahe koostisosa ingliskeelseid nimesid (silkja chitin) kokku pannes saigi materjali nimeks shrilk.  Shrilk on tugevuselt võrreldav alumiiniumi sulamitega, kuid kaalult on see poole kergem. Kuna  krevetitööstuses jääb üle tonnide viisi kestasid, millest kitiini saada, on materjali tootmiskulud väga madalad. Samuti on võimalik vormida materjailist kerge vaevaga erineva kujuga esemeid. Kontrollides tootmisprotsessi käigus kasutatava vee kogust, õnnestus teadlastel anda materjalile ka erinevaid jäikusastmeid paindumatust kuni väga elastseni.  Materjal on looduses kergesti lagunev, mistõttu võiks see teadlaste sõnul asendada plastikut näiteks prügikottide või mähkmete tootmisel. Kuna tegemist on väga tugeva ja läbinisti bioloogilise materjaliga, võiks see leida kasutust ka meditsiinis näiteks suure pinge all olevate haavade õmblemisel või kudede taastumiseks vajaliku tugistruktuuri loomisel.  Harvardi teadlaste uurimustöö tulemused avaldati ajakirjas Advanced Materials.
