Heanaaberlikud suhted kosutavad tihaste järelkasvu
 Toimetas Laur Kanger On hea, kui lähinaabreid saab usaldada. Kodust ära minnes on muret vähem ja teinekord võib paluda naabreil koguni oma majapidamisel silma peal hoida. Sellest on saanud aru ka rasvatihased. Oxfordi ülikooli uuringust ilmneb, et rasvatihased, kes olid oma naabritega tuttavad, said rohkem ja tugevamaid järglasi, kui võõras keskkonnas pesitsejad, vahendab Physorg.com.  Teadlased jõudsid sellistele järeldustele uurides nelja aastakümne jooksul Suurbritannias Wythami metsadest kogutud andmeid. Olles kord teatud piirkonnas end sisse seadnud, on rasvatihastel kombeks tulla sinna aasta-aastalt jälle tagasi. Järjepidevus tasub end ära, sest nii teavad linnud hästi, kust leida süüa ning kas ja kus võib kohata vaenlasi. Peale söögikohtade saavad tihastele niimoodi tuttvakas ka lähiümbruses pesitsevad liigikaaslased, keda tuntakse pigem laulu kui välimuse järgi.  Loomariigi naabrussuhteid ja sellest tulenevat kasu on uuritud varemgi. Näiteks on teada, et noored salamandrid kasvavad kiiremini, kui nad jagavad oma varjupaiku neile tuttavate liigikaaslastega. Oxfordi ülikooli uuringust ilmnes aga esimest korda, et tänu tutvussidemetele on lindude järelkasv peale suurema arvu ka tugevam ja tervem.  Kui muidu oleks lindude tervislikku seisundit väga keeruline jälgida, siis Oxfordi ülikoolile kuuluvas Wythami metsas on lugu teisiti. See on nimelt väga põhjalikult uuritud ja kaardistatud ala, mille elanikud, rasvatihased nende hulgas, on hoolega üle loetud ja rõngastatud. Seega oli lindude tuvastamine väga lihtne.   Täpsemalt võeti vaatluse alla, kui palju mune pesas oli, millal munemist alustati ning kui mitu linnupoega sirgus edukalt täiskasvanuks. Ometi ei oska uuringuga seotud teadlased anda veel ühest selgitust, miks oma naabrite tundmine järglaste kasvatamisele nii soodsalt mõjus. Üks oletus on, et näiteks isaslinnud ei pea kulutama territooriumi puudutavatele vaidlustele mõttetult energiat, sest piirid on juba ammu paigas.  Seda on kinnitanud ka vaatlusandmed. Vanad olijad saavad omavahel paremini läbi kui uustulnukatega. Ometi ei selgita see veel kogu nähtuse olemust. Seepärast ongi teadlasete järgmiseks eesmärgiks selgitada välja heanaaberlikest suhetest tõusva tulu tagamaad.  Ajakirjas Behavioral Ecology ilmunud uuringust on asjaosaliste sõnul kasu näiteks ohustatud liikide tõhusamal ümberasustamisel.
