EIT investeerib innovatsiooni üle 300 miljoni euro
 Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituut (EIT) toob kokku hariduse, tehnoloogia, teaduse, äri ja ettevõtluse valdkonnad, et luua uusi innovatsioone ning innovatsioonimudeleid, mis innustaks teisi neid jäljendama.    Instituudi nõukogu liikme Linnar Viigi sõnul on ülesandeks teabekolmnurga kolme tipu (kõrgharidus, teadus ja äri) arendamine ja kokkuviimine – et sünniks innovatsioon. Sel eesmärgil toetab EIT teadmis- ja innovatsioonikeskuste rajamist. Tegu ei ole lihtsalt Aasia või USA eeskuju kopeerimisega. "Ei ole võimalik, et Euroopa Komisjon looks kusagile Euroopasse kunstliku Ränioru või Singapuri," ütleb Viik. "Peab olema ka Euroopa aspekt." Praeguseks on loodud kolm säärast keskust. Neist üks tegeleb kliimamuutusega seonduva, teine tulevase info- ja sideühiskonna ning kolmas kestliku energeetika probleemidega. Neid on rahastatud kokku umbes 40 miljoni euroga. Eestist osalisi keskustes ei ole, lahjemat lohutust pakub teadmine, et neid pole ka Lätist ega Leedust, kirjutab Erik Aru ajakirjas HEI.    EIT investeeringute eelarve esimeseks tegevusperioodiks 2008–13 on 308 miljonit eurot. Novembri viimasel päeval otsustas Euroopa Komisjon EIT kümnekordistada instituudi eelarve järgmises, 2014–2020 perioodis.    EIT nõukogu esimees Alexander von Gabain defineerib innovatsiooni kui leiutise tõlkimist millekski, millel on mõju ühiskonnale – tooteks, teenuseks, millekski, mis muudab inimeste elu. "Kui võtta minu eriala – ma olen molekulaarbioloog –, siis meil (Euroopas – toim) on tippklassi ülikoolid, meil on tippklassi meditsiinikõrgkoolid, meil on endiselt mõned suuremad farmaatsiafirmad, meil on haiglad, meil on hea haridusega arstid, meil on suurepärane haridus bioloogias ja farmaatsias," räägib Gabain. Siiski aga on USA biotehnoloogia sektori väärtus umbes 300 miljardit, Euroopas vaid 30 miljardit dollarit. "Küsimus on mõttemaailmas," leiab Gabain ja kirjeldab hiljutist esinemist tudengite ees Hyperabadis Indias. Umbes pooled kuulajaskonnast tahtsid saada ettevõtjaiks, näiteks Viinis võib Gabaini hinnangul säärane siht olla ehk viiel protsendil üliõpilastest. Tema meelest on Bostoni või San Francisco tudengil olemas ettevõtjaist eeskujud, kes Euroopas puuduvad: "Me unustame, et Siemens või Citroen või Nobel ei ole lihtsalt ettevõtete uhked nimed, vaid inimesed ülikoolidest, kes on 100–150 aastat tagasi need loonud."    EIT loomise idee kerkis selle sajandi alguaastail, mil hoogu võttis keskustelu, kuidas Vana Maailm ameeriklastele innovatsiooni, tootlikkuse ja ideeloome vallas järele võiks jõuda. Selgeks oli saanud, et teadus- ja arendustegevuse subsideerimine ning ettevõtluse toetamine eraldi ei ole lahenduseks. "Raha külvamisest ei piisa," lausub Gabain. "Küsimus ei ole raha hulgas, vaid selles, kuidas seda kasutatakse."    Leitud lahenduseks on mainitud valdkondade omavahel kokkuviimine. Pärast aastatepikkuseid arutelusid loodi 2008. aasta märtsis lõpuks EIT, mis alles mullu sai oma peakorteri Budapestis. Viimased aastad ongi peaasjalikult möödunud EIT kui iseseisva organisatsiooni loomise tähe all.    Vaata veel: Noorim Euroopa institutsioon paigutab ideede toodeteks muutmisesse üle 300 miljoni euro (HEI) 
