Pingviinide sukeldumiskell loeb tiivalööke
 Toimetas Laur Kanger Keiserpingviinid mõõdavad vee all veedetavat aega tiivalöökides. Sellisele järeldusele jõudsid Tokyo ülikooli teadlased, keda paelus küsimus, mille järgi pingviin otsustab, et nüüd on aeg  veepinnale tagasi pöörduda, vahendab BBC ajakirjas Journal of Experimental Biology ilmunud artiklit.  Jaapani teadlased on veendunud, et lindude toiduotsingu katkestamine on välja mõõdetud sellega, kui pikalt võimaldab enne sukeldumist ahmitud hingetõmme nende lihastel tööd teha. Tiibadega vee all lehvitamine teeb pingviinid vee all liikudes väga väledaks.  Teadlaste käsutuses olid andmed pingviinide 15 000 sukeldumise kohta. Vaatluse all olid 10 vabalt liikuvat lindu ja kolm pingviini, kes käisid toitu otsimas läbi jääaugu.  Tuli välja, et lahtisel veel tegutsevad pingviinid pöördusid pinnale tagasi keskmiselt 5,7 minutit pärast sukeldumist. Need linnud, kes käisid toitu otsimas jääaugus, veetsid aga enne tagasi pöördumist vee all pikemalt aega.  Teadlased uurisid lähemalt pingviinide sukeldumisel tehtud kiirendust ja jõudsid järeldusele, et linnud teevad vee all keskmiselt 237 tiivalööki, enne kui otsustavad ringi pöörata ja tagasi tulla. Sellest ka teadlaste järeldus, et sukeldumiskestus ei sõltu mitte niivõrd ajast kui just veealusest lihastööst.
