Kepleri konverents kombib kujutlematu piire
Toimetas Jaan-Juhan OidermaaSellel nädalal toimuval esimesel spetsiaalselt Kepleri planeediotsija tulemuste tutvustamisele keskendunud teaduskonverentsil esitleti 1091 uut planeedikandidaati tõstes nende koguhulga 2036ni. Samuti tutvustati konverentsil esimest Kepleri leitud Kuldkihara tsooni planeeti.   Novembri lõpus möödus Kepleri satelliidi orbiidile lähetamisest maagilised 1000 päeva. Selle aja jooksul on planeediotsija korduvalt teadlaskonda üllatanud. Juba esimese nelja kuu vältel kogutud teave oli piisav, et lisada 2010. aasta juunis võimalike planeedikandidaatide nimistusse 312 objekti, millede tiirlemisperiood jäi enamikel juhtudel alla 40 päeva. Kummastavalt ei olnud aga enamik nendest mitte kergemini märgatavad Jupiteri-klassi planeedid, vaid tunduvalt väiksemad Neptuuni mõõtu kehad.   Asjaolu viitas selgelt, et vähemalt Linnutee galaktika planeetide jaotuses on ülekaalus raadiuselt väiksemad planeedid. Viimane andis omakorda lootust ka Maa-sarnaste planeetide leidmiseks. Järgnevatel kuudel, mil Kepler ligikaudu 155 000 tähte jälgis, hakkasid endast märku andma ka väiksemad kehad. Selle aasta veebruaris hämmastas Kepleri kollektiiv maailma järjekordselt. Üha paremaks muutuva torujuhtme abil suutis see 13 kuu vältel kogutud andmetest leida 1235 oma ematähe eest mööduvat planeedikandidaati. Umbes 15% asusid mitmikplaneedisüsteemides.  Uute andmete analüüs paljastas ka 25 Kuldkihara tsoonis asuvat kandidaati, mille pinnatemperatuur peaks kindlustama vee vedela oleku. Võimalike eksoplaneetide hulga plahvatuslik kasv ei olnud aga läbi. Juba Ekstreemsete Päikesesüsteemide konverentsil anti mõista, et ilmuvas kandidaatide nimistus on vähemalt 1780 objekti. Esmaspäeval alanud Kepleri konverentsi esimesel päeval kinnitati ametlikult, et 16 kuu jooksul kogutud andmete analüüsil on kokku leitud 2326 eksoplaneedi kandidaati. Protsentuaalselt olid enamik uutest  kandidaatidest raadiuselt Maa-sarnased.   Viimase kohaselt võib nende raadius olla Maa omast kuni veerandi võrra suurem. Kandidaatide rohkus võimaldas astronoomidel Kuldkihara tsooni definitsiooni korrigeerida. Kaasati ka võimalike kasvuhoonegaaside faktor, milleta oleks näiteks Maa temperatuur 33ºC võrra madalam. Teises andmepagasis peeti kõlbulikuks temperatuurivahemikku, milles oleks ilma kasvuhoonegaasideta valitsenud eksoplaneetidel temperatuur -50ºC kuni +100ºC. Uues valimikus loetakse sobivaks temperatuuri +30ºC kuni -88ºC. Kriteeriumile vastab uues nimistus kümme Maast kuni kaks korda suuremat planeeti.   Samas on arvutused näidanud, et viie objekti gravitatsiooniväli on ebaharilikult tugev, viidates, et nende näol ei pruugi olla tegu tegelikult Maa-sarnaste planeedi-kandidaatidega. Konverentsil kinnitas Kepleri töörühma juhtivteadlane Nathalie Batahla aga, et ülejäänute kohta kogutud andmed on äärmiselt robustsed ning usaldus-väärsed. Planeedikandidaatide lõplikult planeedi staatusesse tõstmiseks on veel vaja, et nende olemasolu kinnitasid ka teised teleskoobid. Mil piiratud vaatlusaeg on võimaldanud tänaseks kinnitada 29 Kepleri planeedi olemasolu, esitleti konverentsil esimest Kepleri leitud Kuldkihara tsooni planeeti.   Maast 600 valgusaasta kaugusel asuva Kepler-22b pinnatemperatuur on kõigi eelduste kohaselt 22ºC. Planeet tiirleb oma ematähest umbes sama kaugel kui Veenus Päikesest ehk selle tiirlemisperiood on 290 päeva. Mil Veenuse kasvuhooneefekt muudab sealse temperatuuri talumatuks, on see Kepler 22b puhul ebatõenäoline. Kuigi täht, mille ümber see tiirleb, on Päikese-sarnane G-klassi täht, jääb selle heledus neljandiku võrra Päikesele alla. Parimaks Maa analoogiks on planeeti kutsuda ilmne liialdus, kuna selle raadius ületab Maa oma 2,4 kordselt.   Lisaks ei tea veel astronoomid planeedi täpset koostist. Hawaiil asuva Keck'i observatooriumi vaatluste abil on suudetud ainult kindlaks teha, et selle mass jääb alla 36 Maa massi. Seega on tegu kohe kindlasti planeediga. Võimaliku tiheduse ning raadiuse seos võimaldab lisaks kinnitada, et tõenäoliselt ei koosne planeet ainult gaasist. Planeedi raadius välistab lisaks pea täielikult võimaluse, et see koosneks täielikult veest. Suure tõenäosusega suudetakse täpne mass maapealsete teleskoopidega kindlaks määrata tuleval suvel. Kepler-22 süsteem võrrelduna Päikesesüsteemiga. Kepler/NASA   Potentsiaalselt elu toetavate planeetide nimistus leidus juba enne Kepler 22b'd mitmeid planeete, mis nii võimaliku pinnatemperatuuri, kui ka Maa-sarnasuse indeksi poolest seda edestavad. Mainimisväärsed on nii Gliese-581d ja HD 85512 b, rääkimata mitmetest Kepleri kandidaatobjektidest. Poole aasta eest Briti tunnustatud eksoplaneedi teadlase Andrew Cameroniga toimunud vestluses mainis viimane, et käesoleval ajastul leiame tõenäoliselt selliseid planeete kirjeldamatul hulgal. Seega on Kepler-22b reaalne mõju teadusele meedias reklaamitust väiksem.   Samal ajal on aga Kepleri töörühma meetodid ning torujuhtme kvaliteetsus muljetavaldav. Kuigi selle enda konservatiivse hinnangu kohaselt osutuvad tõenäoliselt 80% planeedikandidaatidest reaalseks planeediks, on hiljutistes uurimustes jõutud järeldusele, et see küündib vähemalt 90%. Konverentsil esitletud Spitzeri infrapuna-teleskoopi kasutava töörühma uurimuse kohaselt osutuvad reaalseteks planeetideks tõenäoliselt 99% Kepleri nimistus olevatest objektidest. Viimase tõestamiseks kontrollisid nad 34 Kepleri kandidaatobjekti signaale.   Samuti teatas SETI (Search for Extraterrestial Intelligence) instituut konverentsil, et on kodanikuannetuste ning Ameerika Ühendriikide sõjaväe rahastuse toel valmis taas Van Alleni raadioteleskoobiga maavälist elu otsima. Prognoosi kohaselt kulub kõigi Kepleri poolt jälgitavate planeedikandidaatide tähtede suunast pärinevate signaalide analüüsimiseks kaks kuni kolm aastat. Samal ajal arvab Natalie Bathala, et Kepleri planeedikandidaatide arv kasvab nii plahvatuslikult veel korra.   Vaata veel: Kepleri konverentsi sessioonide salvestised. Maa-sarnaste eksoplaneetide kataloog. 
