Soengumood ja aju stimuleerimine
 Täna räägiks uuest soengumoest.  Aga enne käsitleks keerulisemat, transkraniaalse elektrostimulatsiooni  teemat. Väidetavalt võib elektrivoolu abil parandada aju võimekust.  Eelmisel aastal demonstreerisid Oxfordi Ülikooli teadlased, kuidas ühe milliamprilise  voolu suunamine läbi kiirusagara parandas katses osalejate matemaatilist  võimekust. Kiirusagara leiab üles pealaelt, kõrvade joonest tagapool. Asetage paar hea juhtivusega elektroodi keskjoonest paremale ja  vasakule ning ühendage juhtmed patareiga. Ärge unustage paremale poole  jäävat elektroodi ühendamast patarei positiivse klemmiga, kuna laengu  liikumise suund on oluline. Vähemalt nii tõdesid teadlased, kes märkasid,  et elektrivoolu paremalt ajupoolkeralt vasakule liikumisel matemaatika-suutlikkus paranes ja vastupidise suunaga laengu liikumise puhul oli  mõju matemaatika-oskusele negatiivne.   Tegelikult on olukord keerulisem, sest  laengu liikumise suund sõltub laengu kandjast ja pooljuhtseadmete puhul  liiguvad peale elektronide veel ka augud ning üleüldse on polaarsuste  puhul tegemist kokkuleppega. Et sellest aru saada, peate tõenäoliselt  patarei ühe korra veel peanahaga ühendama. Nähtuse põhjuse leiab  kiirusagara all asuva aju info töötlemise eest vastutava regiooni  mõjutamisest. Aju parem pool tegeleb terviku ja vasak detailsema analüüsiga,  mis tõenäoliselt seletab katses kasutatud ülesannete edukuse seost  elektrivoolu suunaga. Kuigi täpsem mehhanism jääb täna veel spekulatsiooniks,  arvatakse, et imepisike elektrivool mõjub ergastavalt mõnede närvirakkude  seisundile, suurendades nende vastuvõtlikkust mujalt tulevatele närviimpulssidele,  millel kokkuvõttes baseerubki aju tegevus.   Õige seletuse puudusest hoolimata  paranes kuuepäevase regulaarse matemaatikaülesannete testimise tulemusel  kiirusagara kanti elektrivoolu saanud katsealuste matemaatiline võimekus  püsivalt vähemalt pooleks  aastaks, kui tehti korduskatsed. Teadlased  peavad võimalikuks, et sel moel saab kehva matemaatilise suutlikkusega  inimeste olukorda parandada.   Üllatavalt leiab lõppeva aasta kevadest  analoogse uuringu ajakirjast Nature, selle erinevusega, et värskemas uuringus  paranes katsealuste arvutimängu oskus. Samuti peab üles tunnistama,  et Oxfordi teadlased kasutasid lihtsa patarei toite asemel keerulisemat  ja kallimat laboratoorset toiteallikat, aga selles, New Mexico Ülikooli  teadlaste katses oli kasutusel lihtne 9-voldine patarei. Ja kohane oleks kogu  katset nimetada transkraniaalseks elektrostimulatsiooniks ehk koljut  läbivaks elektrostimulatsiooniks. Katse finantseerijaks oli Ühendriikide  armee, mis loodab tehniliselt lihtsa lahenduse abil parandada sõdurite  töövõimet. Teadupärast treenivad sõdurid videomängude abil lahingoskusi, mis seletab selle katse näiliselt tühisemaid  tegevusmõõdikuid võrreldes matemaatika-oskusega.   Ajju elektrivoolu juhtimise näol on  tegemist ajaloolise teemaga, sest vähemalt paar sajandit tagasi oli  teadlastel muude ideede või vahendite nappuses küllaltki populaarne  uurida, mida elektrivool ajuga teeb. Nüüd võib tõdeda, et on saavutatud  uus kvaliteet ning transkraniaalse elektrostimulatsiooni uurimise vallas  on käivitunud uus etapp. Hulga näidete seast sobib lõpetuseks Austraalias,   Swinburne'i Tehnikaülikoolis töötava professor Con Stough' uuring,  milles vaadeldi mobiiltelefoni elekromagnetlainetuse mõju ajule. 120  vabatahtlikku said nn pika kõne ehk pidid 30 minutit mobiiltelefoni  kõrva ääres hoidma ja teostama erinevaid teste. Seejuures poolte  puhul telefoni antenn ei töötanud ja nad olid nn pimedaks kontrollrühmaks.  Selgus, et kõrva ääres töötav mobiiltelefon mõjus otsustustegevust  pärssivana, aeglustades reaktsiooniaega. Üllatavalt aga selgus professor  Stough' uuringust, et  mobiiltelefonist pärit elektromagnetväli mõjus  hästi mälule. Nimelt jäid katsealustel pärast pooletunnist kõrva  regiooni suunatud elektromagnetlainetuse kõnet numbrid paremini meelde.   Võttes tänased näited kokku ja arvestades  kasutatava tehnoloogia lihtsust, olge valmis uut moodi soengumoeks.  Selliseks, mida kunagi varem pole keegi heaks pidanud. Uus stiil hakkab  olema  laiguline, et oleks võimalik elektroode peanahale ühendada.  Seadmeid hakkavad kasutama kindlasti nii koolilapsed kui täiskasvanud  ja vanavanemad. Seega saab mood olema põlvkondi ühendav. 
