Kärnkonnad pelgavad maavärinat
 Toimetas Laur Kanger Seda, et mõned loomad aimavad maavärina tulekut ette, on juba ammu täheldatud. Kuidas nad seda täpselt teevad, on aga jäänud mõistatuseks. Ajakirjas International Journal of Environmental Research and Public Health ilmunud uuringus peavad teadlased loomade käitumise põhjuseks enne maavärinat põhjavees toimuvaid keemilisi muutusi, vahendab BBC.  On aasta 2009.  Itaalias asuva L'Aquila linnakese tiigis täheldatakse kummalist nähtust. Nimelt  lahkub sealt terve tiigi kärnkonnade populatsioon. Mõne päeva pärast tabab sama piirkonda maavärin. On tegu juhusega või sihipärase põgenemisega?  Friedmann Freund NASAst ja Rachel Grant briti Open Universityst uurisid nähtust lähemalt ja jõudsid järeldusele, et maakoores rõhu alla sattunud kivimitest vabaneb laenguga osakesi, mis reageerivad põhjaveega. Muutustele põhjavees reageerivad aga kõige kiiremini just loomad, kelle elukeskkond on veega seotud. Nii tajuvad nad muutusi juba ammu enne, kui maakoor päriselt liikuma hakkab.  L'Aquila kärnkonnade ränne pole ajaloos sugugi ainuke juhtum, milles loomad püüavad lahkuda piirkonnast, mida peagi tabab maavärin. Sarnaseid juhtumeid on olnud ka roomajate ja kaladega.  Näiteks 1975. aastal põgenesid maod oma talvitumiskohtadest Hiinas Haichenis kuu enne piirkonda tabanud maavärinat. Nähtus oli iseäranis veider, sest tegemist oli talveajaga, mil roomajad on talveunes. Seejuures said talvised temperatuurid paljudele madudele põgenemisel saatuslikuks.  Kuna suuremad maavärinad on suhteliselt haruldased, siis pole teadlastel õnnestunud kuigi detailselt kaardistada sündmusi, mis neile eelnevad. Nii pole varem õnnestunud tõestada ka sidet loomade käitumise ja looduskatastroofi vahel. L'Aquila kärnkonnadega oli aga teisiti.  Grant oli konni vaadelnud oma doktoritöö huvides juba varem. Nii õnnestus tal olla tunnistajaks, kuidas kolme päevaga lahkus tiigist 96pealise koloonia viimane kui isend. Grant avaldas oma tähelepanekud ajakirjas Journal of Zoology, misjärel võttis temaga ühendust NASA. Sealsed teadlased uurisid parasjagu keemilisi muutusi, mis toimuvad siis, kui kivimid on erilise rõhu all. NASA teadlastele pakkus huvi, kas konnade lahkumine ja keemilised muutused võiksid olla seotud.  Analüüsid näitasid, et seos on olemas. Nimelt võis maakoor mõjutada otseselt konnade elukohaks olnud tiigivee keemilist koostist. Rõhu all olevatest kivimitest vabanevad laetud osakesed jõuavad maapinnale ning reageerivad õhuga. Selle tagajärjel tekivad osakesed, mida tuntakse ioonidena, selgitas Freund.  Positiivse laenguga ioonide kohta on meditsiinist teada, et need põhjustavad inimestel peavalu. Loomadel suurendavad need aga stressihormooni ehk serotoniini taset. Kui laenguga osakesed regeerivad veega, muudavad nad selle vesinikperoksiidiks.  Freundi sõnul võib see reaktsioonide ahel muuta tiigivees lahustunud orgaanilise aine, mis muidu on ohutu, millekski, mis on veeloomadele suisa mürgine. Freund rõhutab siiski, et tegu on keerulise mehhanismiga, mida tuleks veel põhjalikumalt uurida.  Granti sõnul on nende uurimusega selgitatavad mõned seaduspärasused, mis loomade käitumist mõjutavad ja võimaldavad siduda seda sündmusteahelaga, mis eelneb maavärinale.
