Teadlaste hinnangul võis Stonehenge olla algselt mõeldud päikese kummardamiseks
 Toimetas Kirsikka Kurg    Teadlased on siiani müstilisest Stonehenge’ist leidnud kaks seniavastamata süvendit, mis viitavad rajatise kunagisele funktsioonile – päikese kummardamise koht. Süvendid joonduvad taevaste märkide järgi selliselt, et neisse asetatud kivid, sambad või tuleasemed tähistavad päikese tõusu ja loojumise suunda. Rahvusvahelise arheoloogidemeeskonna hinnangul võis paik olla püha juba enne kivirahnude püsti ajamist 5000 aastat tagasi.    Suurbritannia Birminghami ülikooli ja Viini Ludwig Boltzmanni arheoloogiauuringute instituudi meeskond on selle maamärgi pinnaalust uurinud juba 2010. aasta suvest saadik. Arheoloogid kasutavad piirkonna vaatluseks geofüüsikalise kuvamise tehnikaid.    Süvendite vahele, mis paiknevad neoliitikumi Cursuses, võis jääda iidse rituaali rongkäigu rada, mis tähistas päikese liikumist üle taeva kesksuvise pööripäeva ajal. Cursus koosneb kahest paralleelsest vallikraavist, mis on mõlemast otsast suletud. Teadlased leidsid Cursuse põhjaküljest veel avause, mis võis olla sisse- ja väljapääsuks raja sees toimuva rongkäigu tarvis.    Arheoloogi ja uurimuse autori professor Vince Gaffney sõnul on tegemist esimese korraga, kui Stonehenge’i piirkonnas tehakse taoline avastus, ja see pakub laiemaid teadmisi, kuidas iidsed rituaalid võisid toimuda Cursuses ja selle ümber.    Stonehenge’i ehitamine algas umbes 5500 aastat tagasi ehk 3500 aastat eKr. Esialgne Stonehenge oli ilmselt ringikujuline ja seda ümbritses vallikraav koos 56 süvendi ehk Aubrey auguga. Esimesena on püstitatud Kannakivi, mis asub monumendi sissepääsu juures. Stonehenge’i otstarbe kohta on püstitatud palju hüpoteese, kuigi täit tõde pole siiani selgunud. On arvatud, et tegu oli observatooriumi, ohvripaiga või pühakojaga.    Vaata veel: Archaeologists make new Stonehenge 'sun worship' find (BBC) 
