Toitumistava muutus ajas hambad puseriti
Toimetas Priit EnnetMiks on paljudel inimestel hambad puseriti? Tuleb välja, et põhjust tuleb otsida inimkonna ajaloost, kui uskuda Briti antropoloogi Noreen von Cramon-Taubadelit. Kenti Ülikoolis töötav Cramon-Taubadel kirjutab USA teaduste akadeemia toimetistes PNAS, et hambumusprobleemid said alguse sest ajast, mil inimesed loobusid küttide-korilaste elulaadist ja asusid põldu harima. Elulaadivahetusega kaasnes pikapeale muudatus inimeste lõualuude ehituses. Need muutusid lühemaks ja laiemaks. Cramon-Taubadel uuris 11 maailma paigast pärit inimeste üla- ja alalõualuid ja analüüsis nende kuju võimalikke seoseid geenide, kliima ja toitumistavadega. Selgus, et eriti just alalõua kuju on seotud sellega, kuidas inimesed endale peamiselt toitu hangivad, kas kütivad ja korjavad või kasvatavad põllul, ükskõik kus maailma otsas nad ka ei elaks. Cramon-Taubadel oletab, et lühenenud lõualuule lihtsalt ei mahu hambad enam nii hästi ära, ja seepärast kipuvadki puseriti kasvama. Vaata veel:   Modern-day diet impacts on teeth alignment (Dentistry.co.uk) Jawbones are 'shaped by diet', a study finds (BBC) 
