Uudishimu viib Marsile
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Nasa lähetab täna pärastlõunal Marsi suunas teele ajaloo suurima ning paremini varustatud teisele planeedile saadetud kulguri, mille peamiseks eesmärgiks on pinnaseproovide kogumine ja analüüs Gale'i kraatriks kutsutavas seteterikkas alamikus.   Risk on märgatav   Marss on läbi ajaloo olnud nii astronoomide, planeediteadlaste, kui ka astrobioloogide keskses huviorbiidis. Tegu on Päikesesüsteemi ainsa planeediga, mis vähemal või rohkemal määral Maad meenutab ning mille pinnal on kauges minevikus voolanud vedelas olekus vett. Viimane muudab 'punase planeedi' üheks parimaks paigaks, kus on lootust kunagise elu jälgi leida. Samuti pakub planeedi uurimine teadlastele aimdust, miks Maa tänasel päevasel endiselt elu soosib, mil Marss on muutunud punakaks külmaks kõrbeks.   Seetõttu on kosmoseajastu jooksul Marsi ning planeedi kuude suunas teele saadetud tervelt 38 missiooni, millest reaalselt on oma eesmärgi täitnud täitnud vaid pooled. Kaheteistkümnest planeedi pinnale laskuma pidanud maandurist on Maale informatsiooni tagasi saatnud pelgalt seitse. NASA vastav statistika on veidi parem – Marsi orbiidile on jõutud või planeedist plaanipäraselt möödutud on 65% juhtudest. Marsi pinnale on edukalt kulgur või vaatlusjaam õnnestunud toimetada kuuel korral seitsmest. Seega ei ole 1,9 miljardi eurose eelarvega missioon sugugi riskivaba.   Muljetavaldav kulgur   Marsi atmosfääri läbimist ei muuda kergemaks fakt, et uus Curiosity-nimeline kulgur kaalub 900 kilogrammi – rohkem kui eelmised planeedipinnale maandunud kulgurid kokku. Täielikult avanenuna on Curiosity kolme meetri pikkune ja selle peamast on maapinnast 2,1 meetri kõrgusel. Kulgurit viivad edasi kuus ratast, mis on võimelised ületama kuni 0,75 meetri kõrguseid takistusi. Jõuallikana kasutab liikuv laboratoorium radioaktiivset plutoonium-238 isotoopi, mida on rakendatud rohkem kui 40 aasta vältel elektri tootmiseks peamiselt süvakosmose sondidel.   Seega on hoolimata kõmulehtede hirmust võimaliku tuumakatastroofi ees NASA-l meetodiga pikaajalised kogemused. Rakendatavas tehnoloogias kasutatakse ära plutooniumi loomulikul lagunemisel vabanevat soojusenergiat, mida elektriks saab muundada. Ligikaudu 4,8 kilone plutooniumi varu võimaldab kulguril päevas kulutada 2,5 kilovatt tunni jagu energiat. Samas on energiavaru pidev, pakkudes võimalust missiooniga jätkata ka talvel, kui päikeseenergia hulk väheneb. Lisaks hoiab eraldub soojus seadmed pideval töötemperatuuril.   Teaduslik pagas   Kulguri suurusest muljetavaldavam on selle teaduslik pagas. Peamasti külge kinnitatud seitsme kaameraga saab teha kõrgekvaliteedilisi ülesvõtteid ning filmida videot kiirusega 10 raami sekundis. Kokku on kulguril kaameraid 17. Laserkiirega on võimalik miniatuurses koguses aurustada kuni seitsme meetri kaugusel olevat pinnast ning seejärel spektroskoopiat kasutades kindlaks teha selle keemiline koostis.  ChemCam'i näol ei ole tegu ainsa seadmega, millega kulgur planeedipinnast ning atmosfääri võimeline uurima on. Curiosity on tõeline laboratoorium.   Robotkätt kasutades saab proovide võtmiseks puurida kivimitesse kuni viie sentimeetri sügavusi auke. Samuti paigutab see pinnasetükikesi kulguri geoloogia instrumentidesse, millega näidiste keemilisse koostisse selgust saab tuua. Võimalik on kasutada nii röntgenkiirte hajumisel põhinevat anlüüsimeetodit, kui ka spektroskoopiat. Viimane sobib eriti hästi Marsi atmosfääri uurimiseks. Samas on võimalik ka pinnaproove 1000oC-ni kuumutada, mille käigus peaks eralduma hästi analüüsitavaid gaase.     Isotoopide analüüsi võimaldavat seadet kasutades saab viimaks kindlaks teha, kas planeedi mõningatest vulkaanilistest lõõridest eralduv metaan on bioloogilise päritoluga. Metaan eraldub enamasti just elutegevuse käigus, kuigi ei saa täielikult välistada tektoonilisi põhjuseid. Lisaks otsib Vene päritoluga eksperiment ka jälgi veest planeedi pinnal või vahetult selle all. Viimaks mõõdetakse pidevalt ka planeedipinda tabava kiirguse intensiivsust, valmistades seega ette tuleviku mehitatud Marsi missioone.   Sihtmärk: Gale   Curiosity planeeritud maandumispaigaks on 154-kilomeetrise läbimõõduga Gale'i kraater, mille keskmes troonib viie kilomeetri kõrgune mägi. Luuretehiskaaslaste fotode analüüs on näidanud, et tegu on geoloogilises mõttes kulla-soonega. Kraatris paljastuvad enamikke Marsi arenguetappe peegeldavad kivimikihid. Mäe jalam koosneb valdavalt ainult vee olemasolul moodustuda saanud savimineraalidest. Kõrgemal on märgata sulfaadiühendite kihte. Tipp päädib värskema räbu- ning tolmukihiga. Mäeküljel paiknev kanjon loob kulgurile eelduse mäetipu vallutamiseks.   Curiosity maandumispaigaks vality Gale'i kraater. Ryan Anderson & Jim Bell / HRSC Ladestud võivad endas peita vihjeid, kuidas 'punane planeet' varajases ajaloos oma olemust muutis. Ph-tasemelt neutraalne savirikas planeet muundus väävliühendite rikkaks happeliseks maailmaks. Nii või teisiti on kindel, et vähemalt kunagi voolas Gale'i kraatris vedelas olekus vesi. Astrobioloogide meeli köitev asjaolu võib tähendada, et kraatris võib leiduda märke ka kunagisest elust. Kuigi Curiosity ei ole elu otsimisele pühendunud missioon, saab spektroskoopia abil siiski süsinikühendeid tuvastada. Kõigepealt peab aga kulgur ohutult planeedipinnale jõudma.   Taevakraana     Järgmise aasta augustis Marsi ülaatmosfääri sisenedes ulatub seda kaitsva kapsli liikumiskiirus 5 900 m/s. Planeedi suhteliselt tihe atmosfäär pidurdab aga liikumist äärmiselt efektiivselt. Seitsme kilomeetri kõrgusel, kui kapsli liikumiskiirus on langenud kahekordse helikiiruseni, eraldub kuumuskilp ning avaneb langevari. Pidurdusmehhanism suudab kiirust alandada 100 m/s – langevari eraldub 1800 meetri kõrgusel. Viimaks läheb käiku Viking-ite ajastu pärandiks oleva põtkurite-süsteemi baasil ehitatud esimest korda ajaloos katsetatav taevakraana mehhanism.   Kaheksa raketti langetavad aeglaselt kapslit planeedipinna suunas. Samal ajal valmistub kulgur maandumiseks. Umbes 7,5 meetri kõrgusel maapinnast jääb põtkuritesüsteem planeedipinna kohale hõljuma. Kolme kandetrossi ning juhtkaabli abil langetab mehhanism kulguri sujuvalt Marsi pinnale. Hoolimata keerukusest on eksperdid arvamusel, et süsteem peaks laitmatult töötama. Eriti palju alternatiive ei oleks nagunii olnud.     Jälgi kulguri kosmose lennutamist Atlas V kanderaketi turjal ka otsepildis. Ülekande algus 14:02, oletatav start kell 17:02. 
