Teadlased leidsid vee ülima külmumispunkti
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa  Utah' ülikooli keemikutetepaar Valeria Molinero ja Emily Moore on arvutisimulatsioonide ning eelnevate aastate jooksul vee käitumise kohta kogutud teabe abil viimaks kindlaks teinud, et absoluutselt puhas vesi võib vedelasse olekusse jääda kuni -48° Celsiuse järgi.   Vee molekulid koosnevad kahest vesiniku -ning ühest hapniku aatomist. Eri molekulid on omavahel seotud nõrkade vesiniksidemete kaudu. Kokku võib igal molekulil sõltuvalt temperatuurist ja rõhust olla neli säärast sidet, mistõttu võib vesi külmudes moodustada teadaolevalt 16 erinevat tüüpi kristallstruktuuri. Lisaks sellele ebaharilikule omadusele võib vesi nagu ka mõned teised ained  jääda vedelasse olekusse ka allpool selle tahkumistemperatuuri normaaltingimustel.   Atmosfääri kõrgemates kihtides on veepiisad tihti alajahutatud kuni -40° Celsiuse järgi, laboratooriumites jääb vastav rekord -41° C piirimaile. Vedela vee jääks muutmiseks on vaja kristallatsioonituumi, mis pakuksid jää- kristallidele sobivat kasvulava. Tavaliselt on vesi nende rolli täitvate miniatuursete osakestega piisavalt saastunud. Samas leidub temperatuur, kus vesi peab ükskõik millisel tingimusel jäätuma. Madalamatel temperatuuridel on vesi välistele mõjutustele ülimalt aldis, mis teeb vee vahefaasi uurimise, kus sellel on korraga nii vedela, kui ka tahke vee omadused, äärmiselt raskeks. Viimane on aga vastava temperatuuri leidmiseks hädavajalik.   Eksperimentaalselt antud temperatuuri saavutamisega seotud raskustest otsustati seega kõrvale hiilida arvuti- mudelite abil. Seni läbiviidud simulatsioonide piiranguks on olnud teadlaste käsutusse antud arvutusvõimsus. Isegi Valeria Molinero ning Emily Moore'i kasutuses olnud superarvutiga läbiviidud 32 768 vee molekuli hõlmanud simulatsiooni lahendamiseks kulus tuhandeid tunde. Arvesse tuli võtta näiteks nii vedeliku soojusmahtuvust, tihedust, kui ka temperatuuri muutust. Viimaks leidis keemikuteduo, et temperatuur, kus vesi kõigist muudest asjaoludest hoolimata külmuma peab, on -48° Celsiuse järgi.   Uurimistööst on peamiselt kasu ainete struktuuri uurivatele keemikutele ning atmosfääriteadlastele. Nimelt on alajahutatud vee käitumine väga sarnane alajahutatud ränile ning süsinikule, kuigi viimased tahkuvad  tunduvalt kõrgematel temperatuuridel. Atmosfäärifüüsikutel on samas täpsemate mudelite loomiseks vaja teada, mis  kiirusega vesi erinevatel temperatuuridel kristalliseerub.   Molinero ja Moore'i uurimus ilmus ajakirjas  Nature . 
