ESA saavutas Vene kosmosesondiga kontakti
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Euroopa Kosmoseagentuur teatas täna, et suutis eile hilisõhtul Austraalias asuvat jälgimisjaama kasutades esimest korda Vene kosmosesondiga Phobos-Grunt pärast selle kaheksandal novembril orbiidile lähetamist lühikeseks ajavahemikuks kontakt saavutada.   Vene Kosmoseagentuuri Roskosmos esimene planeetidevaheline missioon pärast 15 aastat kulges plaanipäraselt kuni sondi Maa-lähedasele orbiidile jõudmiseni. Side kaotati Phobos-Gruntiga kaheksandal novembril vahetult pärast selle kanderaketist eraldumist. Õnneks suudeti enne seda sondile saata käsk päikesepaneelide avamiseks, vastasel korral oleks selle akud tühjaks saanud kolme päeva jooksul. Samuti jäi sond äärmiselt elliptilisele, ent siiski stabiilsele orbiidile.   Toona ennustati, et Phobos-Grunti orbiidi raadius hakkab kahanema novembri lõpus, mille tulemusel oleks see atmosfääri sisenenud ning suures osas ära põlenud. Hädaabi manöövrina on sond siiski iseseisvalt mitmel korral oma orbiidi korrigeerimiseks lülitanud tööle põtkureid. Viimase tulemusena on selle orbiidi apogee küll vähenenud, ent perigee on stabiilselt 0,5 km võrra päevas kasvanud. Uute arvutuste kohaselt arvati, et Phobos-Grunt võib Maale kukkuda varajaseimalt alles jaanuari keskpaigas. Hoolimata sellest jäi tõenäosus, et sond suudetakse päästa ning sellega raadiokontakt saavutada, väikeseks.   Maa-lähedase orbiidi tõttu on küündib selle liikumiskiirus 27 000 km/h. Lisaks on maapealsete vaatlusjaamade jaoks satelliidi täpse asukoha teadmine selle nõrga signaali tabamiseks hädavajalik. Kontakti saavutamiseks palus Roskosmose esindaja ESA abi juba 9. novembril, millest alates on Vene ja Euroopa insenerid koostööd teinud. Viimaseks planeeritud ja eile toimunud katseks oli Perthi vaatlusjaama raadioantenni häälestamine laialt leviva nõrga signaali edastamiseks. Jõupingutused kandsid vilja – sond suutis seitsme minuti vältel vastuseks vaatlusjaama edastatud sagedusel kanalit avatuna hoida.   Kuigi Phobos-Grunti ei edastanud reaalselt kasulikku informatsiooni, tõestab see, et sond on töökorras, pakkudes lootust missiooni jätkamiseks. Halvima stsenaariumi kohaselt loodavad insenerid vähemalt lühikeste suhtlusakende abil see Maa orbiidilt kontrollitult avakomosesse saata. Nimelt kannab Phobos-Grunt ka umbes seitse tonni mürgist lämmastik-teroksiidi ja hüdrasiini, mis ei pruugi selle atmosfääri sisenemisel täielikult hävineda. Parimal juhul on aga mõne eksperdi hinnangul inseneridel võimalus ka sondi algne missioon täita.   Kuigi missiooniks sobilikuim stardiaken selle Phobosele läkitamiseks sulgus 21. novembril, on võimalik sondi Marsi suunas teele läkitada veel kahe või kolme nädala jooksul. Paraku tähendaks see Phobos-Grunti peamise eesmärgi läbikukkumist. Sond oleks pidanud pärast Phobosele maandumist sealt 200 grammi pinnast koguma. Antud juhul jõuaks sond seda teha alles pärast optimaalset stardiakent, mis võimaldaks Phoboselt Maa suunas kapsel pinnanäidisega tagasi saata. Samas täidaks missiooni ülejäänud teaduslik pagas Marsi kuule jõudes oma eesmärgi.   Grunt kannab ka Hiina esimest Marsi satelliiti Yinhuo-1,  mis oleks pidanud kahe aasta vältel pärast sondist eraldumist Marsi kohta erinevaid andmeid koguma. Kuu pinnale maanduma pidanud sondi osa ei koosne ainult pinnanäidise kogumiseks vajalikust aparatuurist. Lisaks sellele kannab Grunt ka 100 kilogrammi kaaluvat muud teaduslikku aparatuuri, mille toimimine ei sõltu sellest, kas räbu näidis Maale tagasi jõuab. Viimaks kannab sond Planetary Society „Elu“ kapslit, mis sisaldab mikroobinäidiseid, uurimaks, kas need suudavad kosmose karmides tingimustes ellu jääda.   Seega oleks võimalik isegi ühesuunalise reisi korral Phobos-Grunti teadusliku pagasi abil punase planeedi ning selle kaaslase kohta hindamatut informatsiooni koguda. Teoreetiliselt on võimalik täita ka peamine missioon, kui kuu pinnale maandunud aparatuur madalale energiatarbe režiimile seada. Sellisel juhul oleks võimalik kapsel Maale tagasi saata 26 kuud hiljem – 2016. aastal. Alternatiivina on kaalutud ka missiooni saatmist mõnele Maa-lähedasele asteroidile.  Nii või teisiti on järgnev nädal missiooni jaoks elutähtis. Pole veel kindel, kas Euroopa Kosmoseagentuur suudab täna toimuva sidesessiooni jooksul taas Phobos-Gruntiga ühendust saada.  Esimene seanss leiab aset 22:15-22:23 ning teine 23:49-23:58. ERR hoiab arengutel silma peal.    UUENDUS 23:30 – ESA esindaja Rene Pishel teatas, et planeeritud sideseansil edastas Phobos-Grunt edukalt kuue minuti vältel Perthi vaatlusjaamale kasulikku telemeetriat. Seansi lühikese kestvuse tõttu hoiatas ta, et saadud andmetehulk ei pruugi olla väga suur.   Sellegipoolest demonstreerib see, et sond on võimeline Maalt pärinevaid sginaale vastu võtma, nendele vastavalt tegutsema ning samas ka andmeid Maale tagasi saatma. 
