Kangatükid heidavad valgust Surnumere kirjarullide autoritele
 Toimetas Laur Kanger Surnumere kirjarullide autorlus on pannud teadlasi pikalt pead murdma. Nüüd on saabunud selles küsimuses mõningane selgus. Nimelt on Läänekaldal Qumrani asuvatest koobastest leitud ligi 200 kangatükki. Samas kohas olid varjul ka kõnealused tekstid. Esialgu viitavad linased kangatükid teadlaste hinnangul juutide ususektileEssenes, vahendab LiveScience.com.  Analüüside käigus selgus, et kõik kangatükid on tehtud linast, mitte villast. Vill oli aga levinud materjal iidses Iisraelis. Samuti ilmnes, et kangatükkidel puudusid erilised kaunistused. Mõni neist oli koguni valgeks pleegitatud. See annab jällegi tunnistust, et need pärinevad kuskilt kaugemalt. Nimelt olid Iisraelis selle perioodi kangad väga kirkavärvilised.   Mõned arheoloogid leiavad, et linased kangad võisid kuuluda inimestele, kes põgenesi Rooma sõjaväe eest pärast Jerusalemma langemist aastal 70. Ühtlasi arvatakse, et nemad panid ka kirjarullid koopaisse varjule.  Kangatükkide päritolu põhjalikumalt uurinud Orit Shamiri sõnul soovisid kangaste kunagised kandjad eristuda tolleaegsest toretsevast Rooma tegelikkusest. Mõned ajaloolased peavad võimalikuks, et koobastes peatuti pikemalt ning tegeleti suisa keraamika, karjakasvatuse või mesindusega.  Kirjarullid koopas - kas juhus või kaalutud otsus? Kes siis ikkagi on kirjarullide autor? Siinkohal ajaloolaste arvamused lahknevad. On neid, kes  leiavad, et kirjatöö tehti ära seal samas Qumrani koobastes. Nimelt leidis 1950. aastail seal väljakaevamisi teinud  Roland de Vaux, et koobastes elas usuline sekt nimegaEssenes. De Vaux leidis väljakaevamiste käigus ka arvatavad basseinid, milles võisid usuvennad teatud veerituaale läbi viia. Samuti tuli ühest koopas olnud ruumist ilmsiks terve rida auke, mida võidi kasutada tindi hoidmiseks. De Vaux ja tema pooldajad on veendumusel, et just need usuvennad kirjutasid seal samas ka rullid.   Teised tuginevad aga hiljutisematele väljakaevamistele, mille tulemused ütlevad, et koobastikus ei saanud elada korraga rohkem kui tosinkond inimest. Teooria pooldajate hinnangul polnud sel kooparahval kirjarullidega midagi pistmist. Nende hinnangul toodi rullid koopasse Rooma armee kätte langenud Jeruusalemmast põgenedes.   Koopaid võidi kasutada ka sõjalise tugipunktina, kus muuhulgas tegeleti savipottide meisterdamisega. See selgitab basseinideks peetud auke, mis tegelikult võisid olla sootuks sobiliku savi leiukohad.  On ka veel neljas teooria, mis ütleb, et koobastik võis algselt olla kasutusel tõesti sõjalise baasina, kuid hiljem võtsid selle üle usuvennad. Kas need võisid olla Essenesid, see on iseasi. Eeldatavalt oli selles rühmistuses umbes 200 liiget, kes võisid kirjutada mõne rulli ning ülejäänud lihtsalt kokku koguda.  Koopast leitud kangatükke analüüsides on tekkinud täpselt samuti lahkarvamusi. Rooma sõjaväe eest põgenejate teooria vastased ütlevad, et põgenikel olnuks kaasas ka teisi kangaid peale kõige lihtsamate. Paraku neid aga koobastest ei leitud.  Teised leiavad, et linane kangas ei pruugi üldse nende leiukohaga muul moel seotud olla, kui et tegemist oli lihtsalt materjaliga, millesse kirjarullid mähkida. Kuna tol ajal kandsid preestrid linast riietust, siis võisid nemad olla kirjarullide tallele panekuga seotud.   Shamir jääb aga Essenesite teooriale kindlaks. Ta toob näiteid vanadest tekstidest, kus on räägitud, et see sekt kandis just nimelt linaseid rõivaid. Ka on olemas kirjalikke andmeid, et tegemist võis olla teisitimõtlejate sektiga, mis soovis eralduda preestrite juhitud templist Jerusalemmas.  Siiski on teadlased, kes usuvad Essenesite sekti seotust tekstidega, ühel nõul, et ainult see rühmitus ei saanud kõiki kirjarulle ise koostada. Ilmselt on nende kätetöö üksnes osa tekstidest ning ülejäänud on hiljem kokku kogutud. Seda näitab ka tõsiasi, et mõned kirjarullid pärinevad ajast enne, kui Qumran üldse asustati. Teised on aga tehtud siis, kui koobastik oli juba hüljatud.
