Liivatorm mattis dinosauruse beebid
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Rahvusvaheline paleontoloogide töörühm on leidnud kinnitust, et Mongooliast avastatud 70 miljoni aasta vanuse 15 dinosauruse skeletti hõlmav kogum on Protoceratops andrewsi'ks nimetatud dinosauruse liigi noorukite pesakond, kellele sai saatuslikuks ootamatu liivatorm.   Vaatamata popkultuuri poolt loodud kuvandile ei olnud kümneid miljoneid aastaid tagasi elanud dinosauruste näol tegu vaid vihmametsades elavate hiidsisalikega. „Nende liigiline mitmekesisus oli väga suur – vähemalt nii suur kui imetajatel või isegi suurem. Pole kahtlust, et neid leidus pea igas Mesosoikumi ajastul eksisteerinud bioomis. Kahjuks polnud iga keskkond fossiilide säilitamiseks sobilik,“ selgitas avastust kirjeldava uurimuse esimene autor David Fastovsky ERR-le.   Mõned piirkonnad on seevastu nende poolest eriliselt rikkad. Üks säärastest on Mongoolia ja Hiina piiril laiuv Gobi kõrb, mis sattus esmakordselt lääne teadlaste huviorbiiti umbes 90 aastat tagasi. Järgnenud aastate vältel avastati sealt mitmeid senitundmatute dinosauruste skelette, sealhulgas ka umbes lambasuuruse taimtoidulise Protocera-tops'i oma. Kuna kõrb on nimetatud liigi fossiilide poolest eriliselt rikas, arvati fossiliseerunud munakurna leidmisel, et viimane kuulus  samale saurusele. Selle lähedalt leitud võõras dinosaurus ristiti Oviraptor'iks – munavargaks.   Protoceratops'i suuruse võrdlus keskmist kasvu inimesega ning sauruse oletatav välimus. Joonised ei ole samas mõõtkavas. Wikimedia Commons  Alles 1990. aastatel võeti munad uuesti vaatluse alla. Selgus, et kurn oli tegelikult ikkagi 'varga' enda oma. Proto-ceratops'i pesitsemis -ning paljunemisharjumused sattusid seega küsimärgi alla. Teati vaid, et liigi lähisugulane Psittacosaurus munes korraga suhteliselt palju mune. „Meil ei ole tegelikult väga häid andmeid, kui suur keskmine dinosauruste kurn on,“ tõdes Fastovsky. Paleontoloogi hinnangul võib siiski oletada, et karm keskkond ning kiskjate rohkus tingis Protoceratops'i jaoks liigi jätkamise huvides vajaduse suure järglaskonna järele.     Peamiselt Jaapani ja Mongoolia teadlastest koosnev ekspeditsioon leidis aga nüüd munadest midagi tunduvalt haruldasemat. Ligikaudu 70 cm läbimõõduga kausikujulisest süvendist avastati 15 dinosauruse skeletti. Täpsem analüüs näitas, et tegu on noorukieas Protoceratops Andrewsi'ks nimetatud sauruste esindajatega. Kõigil leitud isenditel olid proportsionaalselt suured silmad ja lühike koon. Samuti puudusid neil täiskasvanud isenditele omased sarvstruktuurid, viidates kokkuvõttes, et isendid kuuluvad samasse pesakonda.  Kokku leiti pesast 15 erineva isendi skeletid, neist täielikult säilinud on 10. Dr. Kh. Tsogtbaatar, Paleontoloogia keskuse -ning muuseumi dirketor, Mongoolia Teadusteakadeemia  Munakoorte puudumine näitas lisaks, et tegu polnud vastkoorunud saurustega. Noortele rohusööjatele sai tõe- näoliselt saatuslikuks võimas edelasuunast lähtuv torm, mis pesa mõne minutiga liivaga täitis. Sauruste pead on suunatud kagusse ning jäsemete asetus viitab, et noorukid üritasid viimase hetkeni hukust põgeneda. Pesa tuulealuse küljeni nad sellest hoolimata ei jõudnud. Kuna pesa ümbrusest ühtegi täiskasvanud Protoceratops'i ei leitud, ei saa kindlalt öelda, kas nende järeltulijad hoidsid lihtsalt kokku või hoolitsesid nende eest nende vanemad.    Paradigma vanemate osaluse üle noorte dinosauruste kasvatamisel on olnud aastaid väga muutlik. „Kunagi oli aeg, mil arvati, et vanemate hoolitsus puudus täielikult. Kui lindude ja dinosauruste sugulus tunnustust leidis, oletati jällegi vastupidist,“ meenutas Fastovsky. Leitud fossiilide põhjal on viimaks saanud valdavaks seisukoht, mille kohaselt varieerus vanemate osalus liigiti.Protoceratops'ide osas valitseb aga endiselt selgusetus.   Nii või teisiti tõestavad muistse tragöödia tagajärjed vähemalt, et dinosaurused suutsid kohaneda väga erinevate tingimustega. Fastovsky sõnul näitavad kõik märgid, et Protoceratops'id ei külastanud kõrbe ainult aeg-ajalt, vaid suutsid seal püsiva varjupaiga leida. Vähemalt järeltulijate jaoks pesa rajamise ning üleskasvamise ajaks. „Mitte just väga paljud keskmise suuruse selgroogsed ei ole selleks tänapäeval võimelised. Samuti suutis kõrb ära toita laialdast dinosauruse faunat. See kõik on meeliülendav!“ märkis Fastovsky.   Töörühma uurimus ilmub Journal of Paleontology novembri numbris. 
