Võitlusesse vähiga astub patsiendi nahk
 Toimetas Kirsikka Kurg    Teadlased töötavad võimaluse kallal, et ühel päeval saaks kasutada patsientide enda nahka, võitlemaks nende vähiga. Nimelt õnnestus Oxfordi ülikooli teadlastel muuta naharakud immuunrakkudeks, mille abil võiks käivitada jahi kasvaja vastu. Kuigi tegemist on alles laboris olevate katsetustega ja päris ravini kuluks veel pikka aega, usuvad teadlased selle võimalikkusesse.    Immuunsüsteemi rakendamine vähiraviks on eesmärk, mille poole eksperdid püüdlevad. Siia hulka kuulub näiteks vähivaktsiinide väljatöötamine.    Oxfordi teadlaste uuring on suunatud dendriitrakkudele, mis organiseerivad teatud tüüpi immuunvastust. Nimelt esitlevad nad immuunsüsteemile kindlaid markereid ehk antigeene, mille vastu suunatakse keha kaitserünnak. Kui dendriitrakud näitavad välja vähimarkereid, muutuvad vähirakud immuunsüsteemi märklauaks.    Varasemalt on üritatud sama asja patsiendi verest saadud dendriitrakkudega, kuid kahjuks aktiveerisid nad ainult teatud osa immuunsüsteemist.    Dr Paul Fairchildi meeskond kasutas tüvirakkude tehnoloogia edusamme, et luua uusi dendriitrakke patsiendi nahast. Rakud loodi selliselt, et nad Melan A (MART-1) markerit esitledes vallandaksid rünnaku melanoomi vastu. Melan A on valguline antigeen, mida leidub melanotsüütides ehk naha pigmendirakkudes. Melanoom on melanotsüütide pahaloomuline kasvaja, üks nahavähi liike.    Laboris läbi viidud katsed näitasid, et dendriitrakud on võimelised aktiveerima nii antikehi tootvaid kui ka teisi rakke tapvaid immuunrakke. Seega raviks inimese vähki tema enda immuunsüsteem.    Dr Fairchildi sõnul on ravi aga kauge tulevik veel. Probleemiks on meetodi kulukus ja ohutu tüvirakkude tootmise meetodi väljatöötamine. Samuti oleks tulevikus kättesaadav ravi kemoteraapia ja kiiritusraviga võrreldes pikk ja vaevarikas protsess.    Vaata veel: Skin transformed for cancer fight (BBC) 
