Looduskaitse tulevik: mõnel liigil tuleb paratamatult minna lasta
 Toimetas Laur Kanger  Kas mõnel ohustatud liigil tulekski lasta välja surra? Selline on küsimus, millele otsisid vastust Yorki ülikooli teadlased. Looduskaitsjad, kelle seas uurimus läbi viidi, tõdesid, et nii mõnelgi puhul aitaks see keskenduda teiste liikide päästmisele. Jääb aga küsimus, kuidas teha sel juhul valik, kelle päästmine väärib pingutust?  583st küsitletud looduskaitsjast 60 protsenti nõustusid, et tuleks kindlaks määrata kriteeriumid, keda kaitsta ja kel lasta minna. Seejuures oli näiteks Euroopas tegustevate looduskaitsjatest 72,8 protsenti veendunud, et liikide kadumine toimub üsna tõenäoliselt või päris kindlasti. Kagu-Aasias tõusis see protsent koguni napilt üle üheksakümne.   Murray Rudd Yorki ülikoolist tõdes, et paljudel suurematel looduskaitsega tegelevatel organisatsioonidel juba ongi vastavada prioriteedid paika pandud, hoolimata tõsiasjast, et sellist kategoriseerimist peetakse endiselt suuresti tabuks.  Ka Jean-Christophe Vié Rahvusvahelisest Looduskaitseliidust (International Union of the Conservation of Nature) ütles portaalis NewScientist.com, et mõned liigid surevad paratamatult välja. Tema sõnul ei saa päästa kõiki 17 000 ohustatud liiki. Mille alusel siis valik teha? Selles pole looduskaitsjad veel kokkuleppele jõudnud. Valikukriteeriumiks võiks olla näiteks liigi geneetiline ainulaadsus või temast tõusev majanduslik kasu või näiteks see, kui paljusid liike on võimalik korraga päästa?  Ruddi uuringust ilmnes näiteks, et ökosüsteemide säilitamise sidumine neist tõusva majandusliku kasuga, pole looduskaitsjate hinnangul õiglane viis päästetavate liikide üle otsustamiseks. Küsitletute sõnul ei saa liike ja ökosüsteeme käsitleda kui tarbeesemeid. Küll aga leiti, et kui teha looduse hävitamine kõikvõimalike seaduste ja trahvidega väga kalliks tegevuseks, võiks liikide kaitse paremini õnnestuda. Muutuvates kliimaoludes tuleb aga teadlaste hinnangul leppida paratamatult ka kadudega.
