Peajalgsete meistermaskeerumise arsenalis leidub senitundmatu relv
Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Current Biologyilmunud uurimuses leiavad bioloogid, et teatud kaheksajala ja kalmaari liigid suudavad vahetada rakendavat maskeeringutüüpi vastavalt veesügavusele muutudes madalamas vees peaaegu läbipaistvaks ning omandades sügavamal sinakama valguse käes punakat tooni värvuse.   Enda märkamatuks muutmisel on meresügavustes kaks erinevat viisi. Esimene hõlmab enda võimalikult läbipaistvaks muutmist ning teine ümbritsevasse keskkonda sulandumist. Päikese-valguse paistel on vees läbipaistev olemine peaaegu ideaalne kaitsemehhanism. Maskeeringut rakendava looma siluett jääb sügavustes luuravatele röövloomadele vaid vaevumärgatavaks.   Ent just nagu aknaklaaside puhul, ei ole ka sellisel läbipaistvuse juhul valguse sisepeegeldumine vältimatu. Asjaolu kasutavad sügavamas vees ära kiskjad, kes suudavad ise sinakasrohekat valgust tekitada. Kudedelt tagasi-peegeldunud valgus on eredam kui taust, mis annab röövkaladele vihje saagi asukohast. Seetõttu üritavad pigmendi tootmiseks võimelised organismid võtta antud sügavusel punakaid või musti toone, paljastades nende silueti omakorda veelgi sügavamal luuravatele röövloomadele. Seega tunduvad maskeeringute rakendajad sattunud strateegilisse tupikseisu.   Nüüd on aga Dukei ülikooli teadlastepaar Sarah Zylinski ja Sonke Johnsen leidnud Peruu ranniku lähedalt kaks peajalgset, kes on evolutsiooni käigus suutnud oma arsenali lisada uue triki. Japetella heathi'ks ristitud kaheksajala ning Onychoteuthis banksiinime-kandva kalmaariliigi nahk on tihedalt kaetud punast värvi pigmenti sisaldavate kromatofoori rakkudega, mille suurust peajalgsed soovi korral muuta saavad. Zylinski ja Johnsen leidsid, et hariliku valguse käes on need kokkusurutud ning loomad on suures osas läbipaistvad.   Kõik aga muutus, kui teadlastepaar valgustas neid sinise valgusega, mida kasutavad ka veealused kiskjad. Kaheksajalad ning kalmaarid omandasid peaaegu silmapilkselt punaka tooni. Viimane võimaldas neil langetada tagasipeegeldatava valguse hulga kõikidel lainepikkustel vähemalt 80%, sinakasrohelises spektriosas isegi 90%. Tegu on esimese korraga, kui säärast kamuflaaži vahetust täheldatud on. Katsete läbiviimise metoodikaga kindlustati samas, et tegu ei olnud lihtsalt stressi tõttu tekkiva reaktsiooniga.     Töörühma uurimus ilmub 22. novembril ajakirjas Current Biology. 
