Astronoomid leidsid tähtedest rikkumata gaasipilved
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Astronoomid on miljardite valgusaastate kauguselt leidnud kaks ürgset gaasipilve, mis näivad esimeste vaatluste kohaselt koosnevat ainult vahetult pärast Suurt Pauku tekkinud elementidest - vesinikust, heeliumist ja liitiumist.   Vahetult pärast Suurt Pauku oli universum tohutult kuum ning tihe. Jahtudes moodustusid kvarkide ja gluoonite supist esimesed prootonid ja neutronid, mis seejärel esimesi aatomeid hakkasid moodustama. „Suure Paugu esimeste minutite järel valitsenud tingimused võimaldasid sünteesida ainult kergemaid elemente,“ sõnas gaasipilved avastanud töörühma liige Michele Fumagalli ERR-le. Vesinikust, heeliumist ja liitiumist raskemate elementide sünteesimiseks läks vaja tähti.   Sellest hoolimata ei olnud astronoomid seni suutnud universumist leida tähti või gaasipilvi, mis metalle – liitiumist raskemaid elemente – ei sisaldaks. Suurejoonelised supernoova- või veidi väiksemad noovaplahvatused on väga edukalt suutnud metalle levitada igasse nähtava universumi nurka. Seega oli Fumagalli töörühm üpriski üllatunud, kui nad ürgsed pilved leidsid. „Ausalt öeldes ei hakanud me sellist gaasi spetsiaalselt otsima, vaid üritasime algselt hoopis kaugete galaktikate ümber tiirlevaid gaasipilvi kaardistada,“ naeratas Fumagalli.   Teooria kohaselt oleks pidanud pärast esimeste tähtede tekkimist tihedamate gaasitaskute metalli sisaldus ületama ühte tuhandikku Päikese omast. „Fakt, et metallidest puutumatut gaasi veel leidub, oli seega ootamatu,“ kinnitas astronoom. Lõvi tähtkuju suunas 11,6 miljardi valgusaasta kaugusel asuva pilve metallilisus oli oodatust vähemalt kuus korda väiksem, mil Suure-Vankri sihil asuva gaasipilve metallilisus on kuni 1/16 000 Päikese omast. Võrdluseks on vanimate Linnutee ürgseimate tähtede vastav keskmine näitaja 320 korda suurem.   Samas oli pilvede poolt eritatav kiirgus liiga kahvatu, et seda oleks saanud otseselt registreerida. Selle asemel vaatlesid astronoomid neist samal joonel kaugemal asuvatelt aktiivsetelt galaktikatelt pärinevat valgust. Osa nendelt pärinevalt valgusest neeldus gaasipilvedes, mis jättis kiirgusele ainulaadse jälje. Viimase alusel oli võimalik jälile jõuda, mis elemendid gaasipilves üleüldse leiduvad. Enamiku sellest moodustaski vesinik, heelium ja liitium.   Lisaks tavalisele vesinikule leidus seal keskmisest enam ka deuteeriumit. Suure Paugu käigus tekkis seda küll üpris palju, ent kuna tegu on väga hea termotuumakütusega, hakkasid tähed seda kiiresti raskemateks elementideks sünteesima. „Sellise gaasi olemasolu näitab otseselt, kuidas ja kui palju esimesi elemente Suure Paugu käigus sünteesiti. Teooria ja vaatluste kooskõla kombineerituna teiste Suure Paugu toimumist kinnitavate katsetega, näitab, et meil on universumi päritolust üpris hea ülevaade,“ mõtiskles Fumagalli.   Kuna tegu on esmaste vaatlustega, ei ole kindel, kas selles metallivaeses universumiosas leidub ka galaktikaid. Samas arvab astronoom, et need oleks olemuselt märksa tavalisemad kui harukordsed gaasipilved. Noored galaktikad on väga aktiivsed ja külvavad oma ümbruse metallidega üle üpris kiiresti. “Sellisel juhul oleks III-põlvkonna tähtede tekkimine raskendatud. Samas on aga põnev mõelda, et meie poolt avastatud pilved võivad teoreetiliselt gravitatsiooni läbi kokku kukkuda ning moodustada III-põlvkonna tähed kaks miljardit aastat pärast Suur Pauku,“ nentis Fumagalli.   Selliste tähtede mass ületas Päikese oma sadu kordi muutes need seega heledamateks ning kuumemateks, kui ükski tänapäeval särav täht. Kuna nende kütusevarud kahanesid seetõttu äärmise kiirusega, surid need välja pelgalt paarsada miljonit aastat pärast Suur Pauku. Edaspidi nii suuri tähti enam ei moodustunud, kuna suurem metallilisus kiirendas gaasipilvede kokku kukkumist ning viimased ei jõudnud enam niipalju massi koguda.   Fumagalli ei julge veel vaatluste põhjal oletada, kui laialt levinud puhtad gaasipilved on. Samas on eelmised uurimused näidanud, et suurtel punanihetel peaksid säärastest pilvedest gaasi väljavool olema üpris sagedane nähtus. On avastatud kümneid galaktikaid, mille keskmes on mittemetallide hulk tunduvalt väiksem ennustatust. Galaktikate ühinemisi leiab selleks aset liiga vähe. „Seega on väga võimalik, et reostamata gaasipilvi leidub arvatust rohkem,“ arvab Fumagelli. Miljardeid aastaid tagasi oli ka Linnutee alge samasugune ürgse ning puhta gaasikogum.   Töörühma uurimus ilmub 11. novembril ajakirjas Science. Muudetud 12/11/2012 : tavakasutuses ning astronoomia konteksis kasutatava 'metalli' mõiste erisuse tõttu tehtud asendus 'mittemetallidest' -> 'elementidest.' 
