Autistid ei juurdle oma sotsiaalse maine üle
 Toimetas Kirsikka Kurg    Autistlikud inimesed töötlevad tihtipeale informatsiooni tervele inimesele harjumatul moel ja sageli on neil raskusi igapäevaelus ettetuleva sotsiaalse suhtlusega. Kuigi seda omadust on paljude autistlike inimeste käitumises väga selgesti näha, on siiani olnud raske mõista, mis täpselt on selle probleemi aluseks. Nüüd on California tehnoloogiainstituudi teadlastel õnnestunud tuvastada, et isegi muidu hästi toime tulevad autistid lihtsalt ei mõtle sellest, mida teised inimesed nendest arvavad.    USA teadlaste uuring heidab valgust inimese loomuomasele alateadlikule oskusele aimata, mida teised inimesed mõtlevad, kavatsevad või usuvad. Sotsiaalsetes suhetes on sellised oskused vajalikud näiteks selleks, et ennustada, mida teised inimesed arvavad meist. On hästi teada, et sotsiaalsel mainel on suur mõju inimese käitumisele, motiveerides meid olema sõbralikud teiste vastu.    Teadlaste uuringus korraldati vabatahtlikega eksperiment, kus katsealusel paluti teha UNICEFile rahaline annetus kahes erinevas situatsioonis. Esimesel juhul oli annetaja ruumis üksi, teisel juhul vaatles teda samal ajal uurija.    Katses kontrollrühmaga (kuhu kuulusid ilma autismita inimesed) ilmnes oodatud tendents. Nimelt annetasid vabatahtlikud rohkem raha, kui nende tegevust jälgis teine inimene. See on inimese intuitiivne käitumine, soovimaks tõsta oma sotsiaalset mainet.    Seevastu autistlikud katsealused annetasid väga selgelt mõlemas situatsioonis sama palju raha, hoolimata sellest, et keegi neid vaatab.      Olemaks kindel, et autistid tõesti ei mõtle oma sotsiaalsest reputatsioonist, mitte lihtsalt ei ignoreerinud pealtvaatajat, viidi vabatahtlikega läbi ka teine katse. Selles selgus, et kõik katsealused, nii kontrollgrupi omad kui ka autistlikud, lahendasid paremini lihtsaid matemaatilisi ülesandeid, kui keegi neid jälgis.    Uurimuse juhi professor Ralph Adolphsi hinnangul oli kontroll väga vajalik, kuna see tõestab, et autistid on väga teadlikud teistest inimestest ja ilmutavad üldist positiivset virgumise efekti nende juuresolekul. Neil tundub aga täiesti puuduvat mõttekäigu see samm, mis juurdleb teiste inimeste arvamuse üle. Adolphsi sõnul pakub uurimus palju täpsemat pilti sellest, kuidas autismiga inimesed töötlevad informatsiooni.    Vaata veel: Neuroscientists Pinpoint Specific Social Difficulties in People With Autism (Science Daily) 
