Kehahoiak kallutab otsuseid
 Toimetas Laur Kanger  Inimest mõjutavad otsuste langetamisel mitmesugused asjaolud. Mõne rollist oleme teadlikud, teised teevad meie ajuga trikke alateadlikult. Rotterdami ülikooli teadlased on jõudnud järelduseni, et suuruste ja hulkade hindamisel mängib tähtsat rolli see, milline on meie kehaasend, vahendab Physorg.com ajakirjas Psychological Sciencesilmuvat uuringut.  Kui paluda inimesel loendad numbreid, kujutab ta vaimusilmas neid ette nii, nagu need paberile kirjutatuna oleks: väiksemad numbrid asuvad vasakul ja järjest suuremad paremal. Rotterdami ülikooli teadlased eeldasid, et keha kallutamine ühele või teisele poole, isegi enesele teadmata, võib panna hulki hindama vastavalt kas suurema või väiksemana.  Hüpoteesi testimiseks paluti 33 tudengil seista Wii tasakaalulaual. Tegemist on Nitendo mängude juures kasutatava lauakesega, mis mõõdab sellel seisva inimese kaalu ning arvutab välja tema raskuskeskme. Nii saab sellel tasakaalu hoides sõita slaalomit, teha joogat või kätekõverdusi.   Kõnealuses katses kallutas laud inimese keha talle teadmata kas vasakule, paremale või hoidis otse. Samal ajal näidati ekraanile küsimusi, mille kohta öeldi, et nende vastuseid tõenäoliselt keegi täpselt öedla ei oska, mistõttu tuleb teha seda hinnanguliselt. Näiteks küsiti, kui kõrge on Eiffeli torn; mitu protsenti alkoholi on viskis või kui palju lapselaspi on Hollandi kuningannal. Samal ajal paluti katseisikutel kogu aeg sirgelt seista. Veatult püstist kehahoiakut näitas ka ekraanile ilmunud katseisikut kujutav pilt. Kõik vastused, mis jäid ühe ja kümne vahele, anti suuliselt pärast iga küsimust.   Tulemused olid ootuspärased. Katseisikud pakkusid tõepoolest vasakule kallutatuna väiksemaid vastuseid, kui sirgelt seistes või paremale kallutatuna. Seejuures ei erinenud üksteisest püstises asendis ja kergelt paremale kaldus olles antud vastused.  Teadlased tõdesid, et kui õiget vastust kindlalt teada, siis ei pane kehahoiak kedagi valesti vastama, küll aga hakkab see rolli mängima siis, kui tuleb hakata umbkaudu hindama. Uuringuga soovisid teadlased näidata, et otsuste langetamine pole sugugi välismõjutajatest sõltumatu protsess. Seda mõjutavad kõiksugu välistegurid ning keha rolli nende vastuvõtmisel ja edasisel töötlemisel alles hakatakse uurima.
