Kassi pupillid muudavad suurust ajust sõltumata
 Toimetas Laur Kanger Kassi pupillidel on huvitav võime vastavalt valguse intensiivsusele imekiiresti suurest sõõrist peenikeseks kriipsuks muutuda. John Hopkinsi ülikooli teadlased on nüüd kindlaks teinud, et selleks kõigeks pole ajuga ühendust pidvat närvisignaali üldse vaja. Iirises leiduv valgustundlik pigment teeb kogu töö ise ära, vahendab NewScientist.com.  Seni arvati, et imetajatel on vaja selle töö tegemiseks aju ja silma vahel toimuvat närvisignaalivahetust. USA teadlased isoleerisid oma katses öösel ja hämaras tegutsevate kasside, hamstrite ja koerte silmamune ning täheldasid, et pupilli suurus muutub neil valguse käes endiselt.   Nähtuse põhjust otsides jõudsid nad valgustundliku melanopsiini-nimelise pigmendini, mis asub iirises. Hiirtel, kel silmakoes vastav pigment puudus, ei reageerinud silmad valgusele samasugusel moel.  Varasemast on teada, et kõnealune pigment mängib samasugust rolli ka lindude, kalade ja kahepaiksete silmades. Teadlaste hinnangul võib tegemist olla pimedust armastavate loomade erilise kohastumusega. Pigmendi abil pupillisuuruse muutmine annab loomale lisakaitse selle eest, et pimedas luusides ei saaks teda ootamatult ilmunud valguskiir pimestada.  Uuringutulemustest võib olla abi ka inimese silmahaiguste ravil. Nimelt on vahel pimedaks jäämise põhjuseks võrkkestas asuvate kepikeste ja värvusretseptoritena töötavate kolvikeste rakkude hävimine. Teadlaste hinnangul võiks olla võimalik muuta melanopsiini abil võrkkestas leiduvaid teisi rakke valgustundlikuks, et nägemist taastada.
