Tutvuskonna suurus mõjutab aju ehitust
Toimetas Priit EnnetMida rohkem tuttavaid meil on, seda suuremaks mõned meie aju osad kasvavad. Vähemalt võib nii järeldada, kui tihkame laiendada ahvidel tehtud uuringu tulemusi inimeste puhulgi kehtivaks. Briti ja Ameerika teadlaste uuringust ilmnes, et suurte rühmadena koos elavatel makaakidel on teistega võrreldes suurenenud need aju piirkonnad, mis tegelevad sotsiaalse info töötlemisega, näiteks nägude ära tundmisega. Jerome Sallet Oxfordi Ülikoolist ja ta kolleegid panid 23 makaaki elama kas omaette, väiksesse makaagirühma või suurde rühma. Aju-uuringud näitasidki, et suures rühmas elanud ahvidel oli sotsiaalse info töötlemise piirkondades rohkem hallainet kui väiksemas rühmas elanutel, neil omakorda aga rohkem kui üksi elanutel. Nii järeldabki Sallet koos kaasautoriga tänases ajakirjas Science, et ahvi, aga väga tõenäoliselt siis ka inimese, suhtlemisvõrgustiku suurus mõjutab aju ehitust ja talitlust. Allikas: Science
