Altamira koobaste taasavamise plaan tekitab tuliseid vaidlusi
 Toimetas Laur Kanger Hispaanias kütab kirgi Altamira koobaste turistidele taasavamise küsimus. Nimelt suleti koopad 2002. aastal, sest seal hakkasid elama bakterid ja seened, mis kahjustasid nii koopamaalingute kui ka koopa enda seisukorda. Bakteritele ja seentele soodsa keskkonna lõid aga koopakülastajad oma hingeõhu ja kehasoojusega. Lähinädalail tuleb uuesti jutuks, kas oleks ehk võimalik koopad mingitel tingimustel uuesti avada, vahendab portaalKarstWorlds.com.  Koobaste taasavamise eest võitleb kohalik omavalitsus, mis kasvataks sellega kahtlemata piirkonna atraktiivsust turistide silmis. Võib ainult aimata, millist kasu tõuseks sellest  turismimajandusele, sest enne koobaste sulgemist tuli huvilistel kuid, kui mitte aastaid, oma õnnelikku võimalust oodata.  Eelajaloolised koopamaalingud Põhja-Hispaania külakeses asuvas koobastikus pärinevad arvatavalt enam kui 14 000 aasta tagant. Sealseid rikkalike maalingutega koopaid on nimetatud oma kunstiloolise väärtuse poolest suisa eelajalooliseks Sixtuse kabeliks.   Koobaste külastajatele avatuna hoidmine on juba aastakümneid vaidlusi põhjustanud. Esimest korda suleti koopad 1970ndatel. Seejärel avati need uuesti 1982. aastal, kuid siis piirati rangelt kunstimekasse lubatud külastajate arvu. Ometi ei piisanud sellest koobaste tundliku ökosüsteemi tasakaalu säilitamiseks. 2002. aastal suleti need uuesti ja paluti mikrobioloogidel hoolitseda sealsete soovimatute eluvormide hävitamise eest.   Imepisikesed kahjurid MikrobioloogCesáreo Sáiz-Jiménez Hispaania Rahvuslikust Uurimisnõukogust (CSCI) tõdes, et mikroobid teevad koopas seinamaalingutele suurt kahju. Näiteks tekitavad need maalingutele valgeid, halle ja kollaseid plekke. Suurimaks ohuks peab Sáiz-Jiménez aga teatud fotosünteesivaid baktereid, kes tekitavad suuri rohelisi laike, mille eemaldamine võib minema pühkida ka hindamatud maalingud.  Mikroobid võivad teadlaste sõnul muuta Altamira lubjaste koopaseinte happelisuse taset. See omakorda võib seinapinda lahustada või katta selle uut tüüpi jääkainetega.  Alates viimasest koopa sulgemisest on teadlased teinud kõvasti tööd, et sealset ökoloogilist tasakaalu taastada. Nad on piiranud koguni koobaste kohal asuvatel rohumaadel kariloomade pidamist, et vältida liigsete toitainete sattumist põhjavette, mis omakorda võib anda lisatoitu koopas elutsevatele mikroobidele. Samuti on koopasuule pandud spetsiaalne uks, mis takistab õhu kaudu levivate spooride või juba koopas elutsevatele mikroobidele toiduks sobivate ainete sissevoolu. Kõige selle tulemusena on rohelised plekid koopaseintel hakanud tasapisi taanduma.   Smithsoniani muuseumi konserveerimisinstituudi teadlane ja Prantsusmaa Lascaux' koobaste teadusnõukogu liige Robert J. Koestler on aga kritiseerinud geneetilist meetodit, millega Altamira koobastes pesitsevaid eluvorme püütakse identifitseerida. Tema sõnul ei ole see sugugi täpne ning tegelikult on ikka veel suur osa väikestest sissetungijatest kindlaks tegemata.   Sulgeda või mitte? Komisjon, mis peaks otsustama koopa edasise saatuse, koguneb sel kuul. Eelseisval koosolekul on teadlaste esitatud aruanded koopas leiduvatest eluvormidest ja nende mõjust iidsetele maalingutele vaid mõned argumendid paljude kaalumisele tulevate seas. Küll aga on teadlaste ühine seisukoht, et praeguses olukorras ei tohiks koobast uuesti avada. Küsimus, mis komisjonile ennekõike huvi pakub, on see, kas on ehk võimalik veel midagi teha, et külastajad siiski võiksid neid eelajaloolisi kunstiteoseid oma silmaga vaatamas käia.  Näiteks on üks levinud seisukohti, et koopa sulgemine saab olla vaid ajutine lahendus, kuniks teadusarengud võimaldavad kasutusele võtta uusi abinõusid selle uuesti avamiseks. Koopa täielik sulgemine võiks olla tagasilöök näitek bürokraatlikul tasandil, tuues kaasa kunstiväärtuse säilitamiseks mõeldud rahastuse kokku kuivamise.  Koestler leiab, et teadlased on koopa ökosüsteemi uurimisel küll suure töö ära teinud, kuid ometi tahetakse mööda vaadata moodsatest abivahenditest, mis aitaks mikroobipopulatsioonid kontrolli alla saada. Olgu selleks siis vajalike õhufiltrite paigaldamine või pahalaste tõrjeks kemikaalide kasutamine. Koestler on veendunud, et kui eelkirjeldatud meetodeid kombineerida, võib koopa turvaliselt kas või väikesele arvule külastajatele avada.  Altamira mikroobe uurinud teadlaste sõnul lihtsaid lahendusi pole. Lascaux' koopa puhul on kogemus näidanud, et kemikaalidest polnud seentetõrjel kasu. Üksainus külastaja võib juba oma hingeõhuga lüüa paigast koopa õhu koostise ja niiskuse tasakaalu. Iga astutud samm lennutab aga spoore üha uutele kasvulavadele. Kuna turistid külastavad koobast suuresti vaid silmailu ja emotsionaalse elamuse saamiseks, siis on teadlased veendunud, et sellega kaasnev risk ei tasu end ära. Sellise elamuse saamiseks on loodud originaalkoopast koopia, mille külastamisel piiranguid pole.   Koestler jääb aga eriarvamusele. Tema hinnangul on võimalik Altamira ürgset kunsti nautida ja mõista üksnes originaali külastades.  Kumb vaidlevatest pooltest peale jääb, selgub lähinädalail toimuval arutelul. 
