Harjutamine ei tee alati meistriks
 Toimetas Kirsikka Kurg    Põhjalik praktika on hädavajalik, saamaks mingil alal tipptasemel oskusi. Kuid päris meistriks pelgalt harjutamisega siiski ei saa. Nimelt on teadlased maletajate näitel leidnud, et milleski tõeliselt edukaks saamiseks peab lisaks visadusele olema siiski ka piisavalt hea vaimne võimekus ja töömälu.    Austraalia teadlased võtsid arvesse ka varasemaid selleteemalisi uurimusi ja jõudsid järeldusele, et rohkem või pikaaegsem harjutamine kahjuks siiski ei kompenseeri teiste tegevuse sooritamiseks vajalike omaduste puudumist.    Teadlased võtsid vaatluse alla teooria, et teatud elualade harrastajad, nagu sportlased, muusikud või maletajad, on rohkema praktikaga edukamad. Selge on aga see, et tase, mille saavutamiseks ühel inimesel kulub 3000 töötundi, võib teisele inimesele kättesaadav olla alles 30 000 tunni pärast. Mõni inimene ei küündi isegi siis sama kaugele.      Guillermo Campitelli ja tema kolleeg näitasid juba ühes varasemas uuringus muusikute peal, et noodist mängimises osavamatel pillimeestel on parem töömälu ja võime hoida asjakohaseid infokilde aktiivsena oma mõtteis.    Ka malemängus, mis oli viimase uurimuse vaatlusalune, ei saavutanud kõige paremaid tulemusi alati kõige kogenum mängija. Siiski ei õnnestunud teadlastel selle spetsiifilise oskuse puhul tuvastada, millised tegurid tagavad mängija kõige suurema edukuse. Oletatakse, et tipptasemel malemängijatel võib olla keskmisest populatsioonist kõrgem IQ.    Samuti selgus, et täiskasvanud malemängijatest on kõigest 82% paremakäelised, kui üldises populatsioonis on sama näitaja umbes 90%. Teadlaste hinnangul võib see märku anda lahknevustest aju arengus, mis suurendab ruumilist võimekust, lubades mõnedel inimestel saavutada males silmapaistvaid tulemusi.    Vaata veel: Practice Doesn't Always Make Perfect, Study Suggests (Health Day) 
