Lapseea elutingimused jätavad jälje DNAsse
 Toimetas Kirsikka Kurg    Tihtipeale öeldakse, et meie minevik jääb alatiseks meiega, hoolimata sellest, kui kaugele me tulevikus jõuame. Nüüd arvavad teadlased, et sellel ütlusel võib ka sügavam tõepõhi all olla. Nimelt võib noorusaastate sotsiaalmajanduslik staatus ja elatustase põhjustada tegelikke muutusi inimese DNAs, mida me kanname terve ülejäänud elu.    Mõnes mõttes oli see teada juba enne. Mõnesid täiskasvanute haigusi, nagu II tüüpi diabeet ja südame isheemiatõbi, on seostatud sotsiaalmajanduslike puudujääkidega varasemas elus. Kuid siiani on olnud selgusetu, miks.    Uurimuses osales 40 Suurbritannia patsienti vanuses 45 eluaastat. Uurimisalused inimesed pärinesid väga äärmuslikest keskkondadest, olles üles kasvanud kas väga kõrgetes või vastupidi – väga madalates – elatustingimustes.    Teadlased otsisid erinevusi geenide metülatsioonis, mis on epigeneetiline muudatus DNAs. Metülatsioon muudab geeni aktiivsust, vähendades enamasti tema toimet genoomis. Erinevad faktorid võivad mõjutada metülatsiooniprotsessi, sealhulgas keskkondlikud faktorid.    Uurimuses olid vaatluse all umbes 20 000 geeni metülatsiooni erinevused inimeste vahel. Selgus, et 1252 neist olid seotud varase elu sotsiaalmajanduslike oludega ja ainult 545 peegeldasid situatsiooni täiskasvanueas. Sellest võib eeldada, et päritolu tõesti mõjutab meie bioloogilist „mina”.     Veel enam – metüleeritud DNA koondumine kobarasse demonstreerib epigeneetilist mustrit, mis on seotud inimese varajase kasvukeskkonnaga. Teadlased loodava selle avastuse abil tulevikus kiiremini ja efektiivsemalt tuvastada riskirühmas olevaid inimesi, kellel on mineviku eluoludest tingitult suurem tõenäosus haigestuda spetsiifilistesse haigustesse.    Vaata veel: Your Living Conditions as a Child May Be Detectable In Your DNA for Life (PopSci) 
