Teadlased tõestasid pilgu tardumise hüpnotiseeritavatel
 Toimetas Kirsikka Kurg    Kuigi hüpnotiseerimise abil on psühholoogid ja psühhiaatrid väidetavalt suurepäraseid tulemusi saanud juba sadu aastaid, säilib selle alternatiivse „ravimeetodi” ümber endiselt kerge uskmatuse loor. Nüüd väidavad teadlased, et uued tõendid kinnitavad tõelise hüpnootilise seisundi olemasolu. Kinnitajaks on klaasistunud pilk, mida ei saa teeselda.    Rootsi Skövde ning Soome Turu ja Aalto ülikooli teadlased uurisid terveid vabatahtlikke, kes varasemast kogemusest lähtudes alluvat koheselt hüpnootilisele tegevusele.     Katsealuste silmaliigutusi mõõdeti spetsiaalse pilgujälitaja abil nii hüpnootilises seisundis kui ka ärkvel olles. Kui vabatahtlik sisenes hüpnoosi, klaasistus tema pilk ja silmade pilgutamise tihedus vähenes märgatavalt. Veel enam, hüpnotiseerimine vähendas dramaatiliselt tehtavate silmaliigutuste arvu. Saavutatud tardumust on ekspertide sõnul võimatu tervel vabatahtlikul ise esile kutsuda.    Ükski katsealustes ei suutnud väljaspool hüpnoosiseisundit matkida neid eripärasid silmaliigutuste mustris. See viitab teadlaste meelest ilmekalt, et hüpnoosi puhul on tõesti tegemist vaimse seisundi teisenemisega, millega kaasnevad väljaspool meie tahtelist kontrolli olevad kognitiivsed ja motoorsed muutused.    Kuigi hüpnootiline seisund jääb ilmselt endiselt vaidlusaluseks küsimuseks psühholoogide, psühhiaatrite ja neuroloogide vahel, loodavad teadlased oma avastusega natuke selgust tuua selle meetodi müstikasse.    Vaata veel: Psychologists prove existence of hypnotic state (NewKerala) 
