Briti teadlased loodavad kümnendi pärast kasutusele võtta laboris kasvatatud vere
 Toimetas Kirsikka Kurg    Teadlaste hinnangul võiks juba paari aasta pärast katsetada inimese peal tüvirakkudest kasvatatud kunstlikku verd. Laboris toodetud naturaalse vere asendus võib sel juhul rutiinsete vereülekannete jaoks kättesaadavaks muutuda juba kümne aasta pärast.     Teadlased usuvad, et see saavutus toob läbimurde igikestvasse probleemi vereülekannete puhul – doonorite puudusesse. Kunstlikult kasvatatud veri aitaks vältida haiglates defitsiidi teket ning päästa paljusid elusid suurte õnnetuste ja sõdade korral, mil nõudlus vereülekande järele ületab pakkumise.     Inimese loodud veri oleks vaba igasugustest infektsioonidest, mis kahandavad naturaalseid verevarusid märgatavalt. Samuti võiks laboris toodetud verd üle kanda peaaegu kõikidele patsientidele, hoolimata nende veregrupist.    Lootustandva saavutuse jalamil on Suurbritannia Edinburgh’i ja Bristoli ülikooli teadlased, kellel on esmakordselt õnnestunud luua luuüdist pärit tüvirakkudest miljardeid punaseid vererakke ehk erütrotsüüte.    Edinburgh’i ülikooli professor Marc Turner loodab luua piisava varu 0-grupiga Rh D negatiivset verd. Seda võib nimetada universaalseks doonorvereks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks ligi 98%-le kõikidest patsientidest.    Professor Turneri ennustuse kohaselt on juba kahe või kolme aasta pärast võimalik süstida teelusikatäis laboris toodetud verd tervetesse vabatahtlikesse, et viia läbi Briti esimene kliiniline katse tüvirakkudest „kasvatatud” verega.    Kuigi avastus vajab ulatuslikke uuringuid, võib kunstlik veri jõuda tavapäraseks kasutamiseks ligi kümne aasta pärast. Teadlaste hinnangul oleks 20 aastaga võimalik toota piisavalt punaseid vererakke, et katta terve Suurbritannia meditsiiniline vajadus.    Vaata veel: Artificial blood to be available for transfusions in a decade (NewKerala) 
