Herpese ravimiga Alzheimeri vastu
 Toimetas Kirsikka Kurg    Huuleohatise tekitaja viirus Herpes simplex tüüp 1 (HSV1) on väga levinud viirus, millega on nakatunud keskmiselt 80% inimestest, kuigi herpes lööb sagedasti välja vaid viiendikul neist. Mõningatel juhtudel suurendab HSV esinemine ajus Alzheimeri tekke riski. Nüüd on teadlased leidnud, et seos toimib ka vastupidi ja herpese vastu suunatud ravimid võivad aidata ennetada ka dementsuse teket eakatel.    Varasemad uurimused on sidunud HSV-d dementsust põhjustavate haiguste, näiteks Alzhemeriga, mitmel põhjusel. Nimelt kerkib viiruse DNA inimese ajus esile samades kohtades, kuhu ladestub Alzheimerile puhul amüloid beeta ja tekivad neurofibrillaarsed kämbud. Samuti tekib HSV-ga nakatunud neuronites rohkem selliseid ensüüme ja valke, mis viivad ajuhaigusele omastele patoloogiatele.     Siiani ei teadnud arstid, kuidas aidata herpesviiruse kandjaid vähendada oma kõrgenenud riski haigestuda Alzheimerisse. Kuid vastus osutus küllalt lihtsaks – ja odavaks!    Manchesteri ülikooli teadlane Ruth Itzhaki on laboris tehtud katsetega näidanud, et herpesviiruse vastane aine atsükloviir vähendab amüloid beeta naastude teket.     Kasutades muteerunud viiruseid, millel puudusid erinevad elutähtsad geenid, õnnestus Itzhakil ja tema kolleegidel sekkuda viiruse kasvu erinevatel etappidel. Seeläbi oli võimalik hinnata, millised viirusliku replikatsiooni tegurid võivad soodustada amüloid beeta produktsiooni. Kriitiliseks etapiks viiruslikus tsüklis osutus hetk, mil viirus kopeerib oma DNA-d ehk DNA süntees. Õnneks on täpselt selle faasi vastu suunatud ka herpesevastased ravimid nagu atsükloviir.    Kuigi selle uurimuse tulemused põhinevad hetkel in vitro ehk laboris läbi viidud katsetel, on atsükloviiri ohutust ja suhteliselt madalat hinda arvestades varsti oodata ka kliinilisi katseid, mis tõestaks viirusevastase ravi efektiivsust dementsuse tõenäosuse vähendamisel eakatel inimestel.    Vaata veel: Antiviral for Alzheimer's (The Naked Scientists) 
