Kärbseseenemürgistus halvab kesknärvisüsteemi tegevuse
Kärbseseenemürgistust ehk "mükoatropiinimürgistust", iboteenhappe-mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse. Kärbseseenemürgistuse toimeained: iboteenhape, muskasoon, mustsimool; need ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötlemise ega hoidistamise viisil.Mürgistust põhjustavad Euroopas viis kärbseseeneliiki: punane kärbseseen (A. muscaria), kuning-kärbseseen (A. regalis), panter-kärbseseen (A. pantherina), nartsiss-kärbseseen (A. gemmata) ja beeþ kärbseseen (A. eliae).Kõigil neil on vatjas-nahkjas valge või kollakas üld- ja rõngasloor. Üldloori jäänustena jäävad selle rebenemisel kübarale ebemed, mis tihti pestakse vihmaga osaliselt või täielikult maha. Jala muguljale alusele ja vahel sellest veidi kõrgemale jääb üldloorist üks kuni mitu jalale liibunud ebemelist kontsentrilist vööti või volti, kirjutab Kuulo Kalamees ajakirjas Eesti Loodus. Mürgistuse peiteaeg on pool kuni kolm tundi. Sümptomiteks on joobenähud (nagu alkoholi puhul), elevus, eufooria, düsfooria, rahutus üleliigse liikumistarbega, meelepetted; suukuivus, nägemishäired, pupillide laienemine; pulsi- ja hingamissageduse ning vererõhu tõus, südamerütmihäired, krambid, südameseiskus; võib järgneda surm. Ägedas mürgistuspsühhoosis võib mürgistatu toime panna enesele või teistele ohtliku teo. Vaata veel: Mürkseened ja seenemürgistused V. Kärbseseenemürgistus (Eesti Loodus)
