Kroonilise väsimuse sündroom: immuunsüsteemi vingerpuss
 Toimetas Kirsikka Kurg    Kõik meist tunnevad end aeg-ajalt natuke väsinuna, kuid mõnedele inimestele ei too kurnatuse vastu leevendust ka korralik puhkus. Kroonilise väsimuse sündroomi on raske diagnoosida ja siiamaani ei ole ka päris täpselt teada, miks see seisund tekib ning kuidas seda ravida. Norra teadlased on jõudnud aga veendumusele, et tegemist on ilmselt siiski inimese enda tõrksa immuunsüsteemi karuteenega.    Kroonilise väsimuse sündroom (KVS) on haigus, mida iseloomustub pikka aega kestev väsimus ja tüdimus, mille puhul puhkus ei too erilist abi. KVS võib kulgeda ka vaid viirushaigusele omaste sümptomitega, kuid see seisund kestab kauem kui 6 kuud. Sagedamini esineb seda sündroomi naistel vanuses 25-45 eluaastat. Diagnoosimine põhineb kõikide teiste võimalike põhjuste välistamisel.     Norra teadlased jõudsid esimest korda vihjeni, et tegu võib olla autoimmuunhaigusega, aastal 2004, ravides Hodgkini lümfoomiga (lümfisüsteemi vähkkasvaja) naispatsienti. Viie kuu pikkuse vähiravi tagajärjel, mis pärsib inimese immuunsüsteemi, leevenesid muuhulgas ka patsiendi KVS-i sümptomid.    Sellest avastusest lähtusid ka Bergeni Haukelandi ülikooli haigla spetsialistid oma viimases uurimuses, milles testiti 30 KVS-i diagnoosiga patsienti. Pooled haigetest said kaks doosi rituksimaabi, mis on teatud tüüpi valgeid vereliblesid elimineerivate vähiravimite toimeaineks. Ülejäänutele anti platseebot.    Ravimit saanud patsientidest teatas haigusnähtude leevenemisest 67% katsealustest, teises grupis ilmutas paranemismärke ainult 13% inimesi. Eksperdi sõnul varieerus vähiravi toime suuresti, alates puuduvast efektist kuni täieliku paranemiseni.    Spetsialistide teooria kohaselt elimineerib vähiravim valgeid vererakke, mille seas on muuhulgas ka mingil põhjusel organismi enda vastu suunatud antikehi tootvad B-lümfotsüüdid. Mõne patsiendi puhul selline protsess nn algseadistab immuunsüsteemi ja haigus kaob. Teistel kroonilise väsimuse sündroomiga inimestel sümptomid taastuvad, kui keha hakkab tootma uusi B-lümfotsüüte.    Nüüd uurivad teadlased suuremate ravimdooside pikemaajalise manustamise mõju. Siiani on ka veel selgusetu, mis üldse põhjustab esialgse autoimmuunvastuse.    Vaata veel: Immune system defect may cause ME (BBC) 
