Kehv lugemisoskus on seotud halva rütmitajuga
Toimetas Astra KallasmaaSee, mil määral suudavad lapsed olla tähelepanelikud ja kui hea on nende auditiivne töömälu, määrab ära mitmete ülesannete soorituse edukuse. Näiteks rakendatakse tähelepanelikkust ja kuuldelist töömälu muusikaga tegelemisel, juhendamise kuulamisel ning õpetussõnade meenutamisel ülesande täitmise ajal. NorthWesterni ülikooli teadlaste uurimistöö viitab, et auditiivne töömälu ja tähelepanelikkus on nii musikaalsuse kui ka lugemisoskuse võtmekomponendid.Rütmitaju on oluline komponent lugema õppimisel, sest selle abil tunneb laps ära helide ja pauside pikkuse ja kestuse. Ka  mälu osa on lugema õppimisel väga suur, sest sõna kokku lugemiseks on  vaja meelde jätta kõik sõnas esinevad tähed, siduda need kuulmismälus  olevate häälikute kõlaga ja sõna kokku öelda.Teadlased võrdlesid laste lugemisoskust nende töömälu mahu (lapsi testiti, kui pika rea numbrite järgnevusest suudavad nad meelde jätta ning uuesti tagurpidi loendada) ja musikaalsusega. Lisaks mõõdeti lastel ka kuulmiskeskuse elektrilist aktiivsust, et teada saada, kas lapse aju reageerib kõne rütmile või ergutavad seda muud kõne helilised komponendid. Dr Nina Krausi juhitud uurimisrühm leidis, et kehva lugemisoskusega lapse aju reageerib kõne rütmile nõrgemalt kui hea lugemisoskusega lapse puhul. Teadlased leidsid korrelatsiooni nii aju võimes märgata helilisi korrapärasusi kui ka musikaalsuse ja lugemisoskuse vahel. Tehtud testide tulemused näitasid, et rütmitunne ja lugemisoskus on omavahel seotud ning ka auditiivse töömälu võimekus mõjutab musikaalsust ja lugemisoskust. Vaata veel: Subcortical processing of speech regularities underlies reading and music aptitude in children (Behavioral and Brain Functions)
