Teadlased tuvastasid autismile omased näojooned
 Toimetas Kirsikka Kurg    Inimese nägu ja aju arenevad kooskõlas, mis algab juba embrüona ja jätkub ka läbi noorukiea, nii et ühe muutus mõjutab ka teist. Nüüd on Missouri ülikooli teadlased kaardistanud märgatavad erinevused inimese näo omadustes, mille alusel on võimalik eristada autiste tavalise arenguga lastest. See teadmine võib aidata teadlastel paremini mõista autismi päritolu.    Uuringu autori professor Kristina Aldridge’i sõnul pole siiani kindlat vastust küsimusele, kui palju on autismi areng geneetiline ja kui suurt rolli mängivad keskkondlikud tegurid. Kui eksperdid suudavad kindlaks teha näoliste muutuste tekke, on võimalik täpsemalt määrata hetke, mil lapsel hakkab kujunema autism. Selle ajaperioodi teadmine võib viia geneetiliste põhjuste identifitseerimiseni või näidata kätte „akna”, mil embrüo on eriti haavatav keskkondlike faktorite poolt.    Aldridge’i meeskonna poolt tuvastatud erinevused autistlike laste näo omadustes on järgnevad:    näo ülemine osa on laiem ja silmade vahe suurem; näo keskmine piirkond, sealhulgas põsed ja nina, on tavalisest lühemad; suu ja ülahuule vagu on laiemad.     Uurimisrühm analüüsis selliste tulemuste saamiseks 64 autistlikku ja 41 tavalise arenguga poissi vanuses 8–12 eluaastat. Selleks kasutati kaamerasüsteemi, mis talletas iga lapse peast kolmemõõtmelise pildi. Seejärel kaardistati iga näo peal 17 punkti, näiteks silmanurk ja vagu ülahuules. Kui teadlased arvutasid neid punkte kasutades nägude üldise geomeetria, ilmnes autistlike ja tervete laste näokujus olulisi erinevusi. Veel enam – ka erinevate autismi tüüpide vahel oli märgata peeneid erinevusi.    Professor Aldridge’i sõnul võimaldavad need vaevu hoomatavad erinevused ekspertidel paremini uurida autismispektri häirega inimesi.    Vaata veel: Autistic Facial Characteristics Identified (Science Daily) 
