BEST kinnitab kliimateadlaste põhivoo tulemusi
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Berkley sõltumatu BEST-projekti raames koostatud nelja koonduurimuse tulemused toetavad kolme ülejäänut rahvusvaheliselt tunnustatud globaalset temperatuurikõikumist peegeldavat kompliatsiooni, mille kohaselt on viimase 50 aasta jooksul maismaa temperatuur tõusnud keskmiselt 0.9°C võrra.  Maailmas on kolm laiamahulist temperatuuride kogumikku, kuhu on talletatud viimase 150 aasta jooksul sooritatud regulaarsed tuhandete üle kogu maailma paiknevate vaatlusjaamade mõõtmised. Kahte neist haldab NASA ning Rahvusliku Ookeani ja Atmosfääri Adminstratsioon (NOAA), mil kolmanda eest kannab hoolt Briti Meteroloogiateenistus ning Ida-Anglia ülikooli kliimauurimisüksus. Kõigi kolme andmete põhjal koostatud erinevad prognoosid näitavad sarnast soojenemistrendi – maismaa temperatuur on viimase poole sajandi jooksul tõusnud 0.9°C kraadi võrra.   Kliimateadlaste valdava enamiku jaoks on need piisavalt usaldusväärsed, toetades teisi üleilmsest soojenemisest märku andvaid nähtusi, nagu meretaseme tõusu ning liustike taandumist. Kaks aastat tagasi alanud Ida-Anglia ülikooli keskse Climategate'i afääri mõjul halvenes põhivoo kliimateadlaste kuvand aga kordades. Nende poolt kasutatavad alusandmed omandasid kahtlase varjundi. Skeptikute teaduslikel alustel välja toodud puudujääke ei saanud täielikult ignoreerida.  Nii on näiteks Ühendriikides asuvatest vaatlusjaamadest 757 kogutud andmed näidanud, et viimase sajandi jooksul on maismaa temperatuur nimetatud piirkondades stabiilselt langenud. Lisaks ei ole enamikes regioonides vaatlusjaamade tihedus ühtlane, rääkimata erinevates jaamades rakendavatest erinevatest mõõtmiste sooritamise praktikatest. Veelgi enam, kliimaskeptiku Anthony Watts'i analüüs on näidanud, et 70% Ameerika Ühendriikide tähtsaimate mõõtmispunktide asukoht tingib 2-5ºC ulatuva määramatuse. Viimane ületab kordades Rahvusvahelise Kliimapaneeli poolt prognoositud temperatuuritõusu.  Lisaks kasutatakse reeglina kolme eeltoodud temperatuuri kompliatsiooni koostamises vaid murdosa vaatlusjaamade andmeid. Veidi üle 39 000 vastavatest maailma mõõtmispunktidest kasutatakse reaalselt vaid umbes viiendikku. Seejuures eelistatakse pikema ajalooga vaatlusjaamu, mis võivad olla olnud mõjutatud linnastumise tagajärjel toimunud piirkondlikust temperatuuritõusust. Ekstreemsema näitena on Tokyos viimase 50 aasta jooksul keskmine temperatuur tõusnud 2ºC võrra. 'Soojussaarte' mõju mõõtmistele on vaja omakorda eraldi analüüsida.  NASA ja NOAA on hakanud seetõttu viimastel aastatel nende poolt kasutatavaid andmeid ning rakendatavaid algoritme läbipaistvuse suurendamiseks täies mahus avaldama. Sama sammu on teinud Ida-Anglia ülikooli kliimaüksuse teadlased (HadCRU). Uus lähenemine võimaldab kõigil kliimauurijatel nimetatud institutsioonide analüüsi käike sammhaaval kontrollida. Ambitsioonikamana alustas sellega Climategate'i  järel kümmet teadlast ühendav BEST (Berkley Earth surface temperature) projekt.  Töögrupi moodustamist tervitas terve skeptikute kogukond. Isegi Watt's lubas BEST'i tulemusi tunnustada, ükskõik, millised need ka olla võiksid. Muuhulgas kuulus töörühma ka sellel aastal Nobeli preemia võitnud Saul Perlmutter. Ettevõtmine toimus Novim'i – maailma helgemaid päid koondava globaalsetele probleemidele lahendust otsiva rühmituse – egiidi all. Projekti peamisteks rahastajateks said tuntud USA töösturite Koch'i vendade tugifondid, mis on eelnevalt pakkunud finantsabi antropogeenset kliimasoojenemist ümberlükkavatele skeptikute gruppidele.  Töörühma juhiks valiti Richard Muller, kes määras omakorda projekti tegevdirektoriks suure kogemuste pagasiga Elizabeth Muller'i. Lisaks tema tütrele kuuluvad veel kolm BEST'i töörühma liiget (s.h. veel ühte Nobeli preemia laureaati Donald Glasnerit) Mulleri poolt juhitavasse Muller & Associates sobilike tehnoloogiliste lahenduste leidmise konsultatsiooni firmasse.Seetõttu võis paljudele selle aasta märtsis avaldatud BEST'i esmased, enne lõpliku raporti kirjutamise algust avaldatud hinnangud üllatusena tulla.  Toona kinnitas Muller, et nende tulemused viitavad ülemaailmsele temperatuuritõusule. Samuti märkis ta, et ühelgi skeptikute poolt tõstatud kitsaskohal ei ole isegi kumulatiivselt üldisele projektsioonile märgatavat mõju. Samade järelduste juurde jäädi ka sellel neljapäeval avaldatud uurimustes. BEST'i tulemused on samal tasemel NOAA ja NASA poolt viimase viiekümne aasta kohta antud temperatuuri tõusu hinnangutega, ületades HadCRU projektsioone. Muller'i töögrupi tulemuste kohaselt on viimase 50 aasta jooksul maismaa temperatuur tõusnud 0.911°C kraadi võrra. Maapinna temperatuuri kõikumised 10 aasta lõikes Temperaturi anomaaliad on esitatud 1950-1979 aasta keskmise suhtes. Hall ala märgib tulemuste usaldusväärsust 95% kindlusega.  Berkeley Earth Erinevalt kolmest tunnustatud temperatuuri kompliatsioonist kasutatakse raportis kõigist 39 000 vaatlusjaamast pärinevaid aastate jooksul kogutud andmeid. Uudses lähenemisviisis kaalutakse iga andmepunkti (mõõdetud temperatuuri) eraldiseisva üksusena, võrreldes selle järjepidevust ülejäänud andmepunktidega. Seeläbi välistatakse analüüsist ebanormaalse statistilise hälbega näidud.  Andmepunktide eraldi kaalukausile asetamine võimaldab kõrvale hiilida eelmiste meetodite katkematute temperatuurinäitude vajadusest. Viimane võimaldab töösse kaasata ka ajutiste ilmajaamade mõõdetud näidud. Seega on võimalik sõltuvalt vajadusest töötada nii lühemate, kui pikemate andmelõikudega, mille koond- määramatus on sõltuvalt andmete kogumise aja pikkusest erinev. Samuti on võimalik kaasata ka juba käputäie 1800. aastate alguseks ehitatud vaatlusjaamade kogutud andmed.  Lisaks uudsematele meetoditele võttis töörühm maailma temperatuuri kõikumiste kajastava kaardi koostamiseks kasutusele ka kriging'uks kutsutava tehnika. Viimases kasutatakse ilmastiku põhilisi seoseid regioonaalsete iseärasustega, hindamaks kahte vaatlusjaama lahutava piirkonna kohalikku temperatuuri. NOAA ning HadCRU kasutavad selle asemel kaartidel vaatlusandmetest lähtuvat samajoon ruudustikku, mil NASA rakendab interpolatsiooni. Andmetevaesel perioodil nagu 19. sajandi alguses on samas BEST'i meetodit raske õigustada.   Kaks töörühma uurimust võtavad vaatluse alla ka konkreetsemad küsimused: USA vaatlusjaamade ebatäpsuse ning linnade tekitavate soojussaarte probleemi. Kuna kasutatud statistilised meetodid võimaldasid analüüsida väiksema määramatusega vaatlusjaamu eraldi, sai uurida, kui erinevad nende trendid on. Selgus, et kehvema hinde saanud vaatlusjaamade andmetest tuletatud keskmine temperatuuritõus ei ületanud täpsemate omi. Seega, kuigi üksikud temperatuurinäidud võivad reaalsest erineda, on võimalik jälgida pikemaajalisi muutusi.   Soojussaarte mõju hindamiseks jagas BEST'i töörühm vaatlusjaamad MODIS'e satelliidiandmete põhjal linnastunud ja selle lähedasteks piirkondadeks ning maapiirkondadeks. Viimase nõude täitsid kõigist vaatlusjaamadest 16 132. Kogu andmepagasi ja alagrupi võrdlemisel selgus, et aastatel 1950-2010 olid linnastunud piirkonnad ning nende äärealad sajandi pinnatemperatuuri keskmisest tõusust -0.19°C ± 0.19 võrra jahedamad. See viitab omakorda, et linnades paiknevad vaatlusjaamad ei võimenda ülemaailmsele soojenemisele viitavat statistikat. Kõigi vaatlusjaamade ning maapiirkondade pinnatemperatuuri hälbe võrdlus. 0-punktina loetakse aastate 1950-1979 keskmist. Berkley Earth Seega ei erine ka see järeldus kliimateadlaste põhivoo tööde tulemustest. Küll aga märgib töörühm, et aastate lõikes esinevate temperatuurikõikumistega lähevad paremini kokku Atlandi Ookeani ostsillatsioonid (AMO), kui Vaikses Ookeanis aset leidev La-Nina-El Nino tsükkel. AMO indeks sõltub Atlandi Ookeani põhjaosa pinna- temperatuurist ning arvatakse, et tsüklipikkus on 60-70 aastat. Seetõttu osutab BEST, et edasistes uurimustes tuleks keskenduda just selle seose uurimisele.  Lõppkokkuvõttes kinnitab Muller'i töörühm kliimateaduse põhivoo tulemuste õigsust. Umbes kolmandikes vaatlus- jaamades on viimase 70 aasta jooksul täheldatud keskmise temperatuuri langust, mil ülejäänud piirkondades temperatuur tõuseb. Viimase 50 aasta jooksul on keskmine maapinna temperatuur tõusnud 0.911°C kraadi võrra. Samas ei püstita töörühm hüpoteese, millest soojenemine tingitud on. Järgmise sammuna kavatseb BEST vaatluse alla võtta maailma ookeanitemperatuuride kohta kogutud andmestiku.BEST'i töörühma koonduurimused on esitatud teadusajakirjadele tulemuste järelkontrolliks.Tutvu BEST'i töörühma uurimuse tulemustega ka täies mahus.
