Arvutiprogramm kleebib iidsed dokumendid uuesti kokku
 Toimetas Laur Kanger Üks keerulisemaid ülesandeid ajaloolaste töös on iidsete, sageli lagunenud, dokumentide dešifreerimine. Seda enam, kui dokumendi eri osad on üle maailma laiali. Siinkohal tulevad ajaloolastele appi arvutiteadlased, kes suudavad panna arvuti erinevaid dokumenditükke ühendama, vahendab LiveScience.com Tel Avivi ülikooli teadlaste edusamme.   Täpsemalt on seal juba pikemat aega olnud kõneks Kairo Genizah'st ehk judaismi pühatekstide hoidlast pärit enam kui 200 000st fragmendist koosneva dokumendikogu uurimine. Hoidla avastati 1800ndate lõpus. Selles leidub dokumente, millest vanimad pärinevad üheksandast sajandist.   Kõnealune hoidla on eriline veel seepärast, et seal leidub peale pühakirjade ka näiteks kõiksugu kaupade nimekirju, lahutuspabereid ja koguni isiklikke kirju. Teisisõnu on seal koos sajandite kaupa Lähis-Ida ajalugu. Paraku on suurem osa sellest nüüdseks kantud laiali enam kui 70sse raamatukokku üle maailma.  Tel Avivi ülikooli teadlastel on plaan kasutada dokumentide loetavaks muutmisel arvutitarkvara, mis põhineb tehnoloogial, mis lubab arvutil nägusid eristada. Nägude asemel püüab tarkvara ära tunda aga sama dokumendi erinevaid osi ning need siis virtuaalselt kokku kleepida.  Selleks analüüsib tarkvara nii dokumendis kasutatud käekirja, paberi materjali kui ka näiteks tekstiridade vahesid. Viimase mõne kuu vältel on programm suutnud ühendada juba tuhatkond fragmenti. See on töö, mida teeksid ajaloolased käsitsi sada aastat.  Sama tehnoloogiat kasutatakse ka Surnumere kirjarullide digiteerimisel.
