Tark barjäär hoiab kõhu korras
 Toimetas Kirsikka Kurg    Imetajate soolestik on täis erinevaid baktereid, mille arv võib küündida üle 100 miljardi. On teada, et paljud neist on hädavajalikud, hoidmaks näiteks inimest tervena. Selleks sooritavad osad bakterid metaboolseid ülesandeid, milleks organismi enda rakud pole võimelised. Siiski jätkuvad aga otsingud, leidmaks vastust küsimusele, kuidas immuunsüsteem talub nii paljude võõraste rakkude kohalolu.    Erinevatel seedekanali osadel on erinev strateegia, kuidas hoida bakterirakud füüsiliselt eraldatult seedesüsteemi epiteliaalrakkude voodrist. Jämesoole seinu katab näiteks tihe limakiht, mis loob umbes 50 mikromeetrise bakteritele läbimatu barjääri mikroobide ja epiteeli vahele. Sama tehnika ei sobi aga peensooles, kuna paks lima takistaks toitainete imendumist.    Seedesüsteemi ülemistes osades töötab antibakteriaalne valk, mis peensoolde sekreteerituna loob „eikellegimaa” soole seina ja seedetraktis elavate mikroobide vahele. Selle füüsilise puhvri rike võib viia põletikulise soolehaiguse või teiste krooniliste probleemideni.    Oma ajakirjas Science publitseeritud uurimuses võtsid Lora Hooper ja tema kolleegid Texase ülikoolist lõike hiire soolestikust ja uurisid bakterite esinemist FISH tehnika (fluorestsents in situ hübridisatsiooni tehnika) abil. Peensooles oli näha samasugust 50 mikromeetrist tühimikku nagu jämesooles. Kui aga hiirtel puudus teatav geen, mis on seotud bakteritele suunatud kaasasündinud immuunvastusega, kadus ka tühimik soolestikust, kuigi üldine mikroobitase jäi samaks.    Vastutav geen kontrollib mitmete antimikroobsete valkude ekspressiooni, mille hulka kuulub ka RegIIIγ. Selle proteiini puudumisel kaob barjäär ja tekkiv immuunsüsteemi vastus võib viia põletikulise soolehaiguseni. Kuna RegIIIγ kontrollib ainult teatud tüüpi baktereid, jätkuvad uuringud teiste valkude leidmiseks.    Vaata veel: Protein “Restraining Order” for Gut Bacteria (The Naked Scientists) 
