Teadlased panid bakterid arvutama
Toimetas Priit EnnetBriti teadlased on meisterdanud bakteritest digitaalseadmete põhikomponente. Londoni Imperiaalkolledžis loodud bioloogilistest loogikalülititest saab põhimõtteliselt kokku panna ka bioloogilisi arvuteid. Richard Kitney ja ta kolleegid kirjutavad saavutusest ajakirjas Nature Communications. Nad loodavad, et bioloogilisi mikroarvuteid võiks kaugemas tulevikus kasutusele võtta näiteks meditsiinis. Võiks panna näiteks pisikesed sensorid veresoontesse ujuma, kus nad siis teeksid kindlaks tekkida ähvardavaid lupjumiskoldeid ja toimetaksid ohupiirkonda kiiresti ravimeid. Või siis otsiksid ja hävitaksid kehast vähirakke. Bioloogilised arvutusseadmed võiksid ka meie elukeskkonnast ohtlikke mürkaineid otsida ja kahjutuks teha. Teadlased valmistasid loogikalüliteid tavalistest soolebakteritest nimega Escherichia coli. Nad muutsid veidi bakterite DNAd, nii et need hakkasid teatavale keemilisele ainele reageerima kas ühel või teisel kindlal viisil, jäljendades nii elektroonikaseadmetes kasutusel olevat nullil ja ühel põhinevat infokäitlust. Selgus ka, et bakteritest tehtud elementaarseid loogikalüliteid saab üksteisega ühendada ja nõnda siis juba keerukamaidki arvutusi teha. Vaata veel: Computing Building Blocks Created from Bacteria and DNA (Science Daily)
