Kuidas valmivad kunstkoelmud jõeforellile?
Aastatega on jäänud jõeforellile kudemiskohti aina vähemaks. Nüüd tuleb inimene vääriskalale appi ja ehitab talle kunstkoelmuid. Aga kas see ka forellile meeldib? "Koelmu ehitamist on selleks vaja, et neid lihtsalt ei ole enam. Omal ajal on inimene nad ära hävitanud ja nüüd me üritame taastada seda, mida inimene on ära rikkunud- teha loodusele tagasi see, mis me oleme temalt ära võtnud," ütleb Tauno Jürgenstein. Kunstkoelmud on forellid enamjaolt kasutusse võtnud aasta pärast rajamist. Ilmselt vajab lisatud substraat mõningast jõega sulandumise või võõra lõhna väljauhtmise aega.Kunstkoelmu loomisel on parimaks materjaliks korralikult läbipestud kruusaveeris. Pesemata kruus sisaldab liigselt liiva, mis blokeerib hapnikurikka vee läbipääsu ja vähendab marja ning vastsete ellujäämust. Paekillustik on ainult nii kaua suurepärane haudumispaik, kuni setted killustikus olevaid suhteliselt suuri avasid ei ummista, sest see võib põhjustada marja hukku. Settekoormus on aga meie kultuurmaade ja kraavitatud metsade vahel voolavates jõgedes küllaltki suur.Vaata veel videot, kus Tauno Jürgenstein ja Kalle Kroon selgitavad miks ja kuidas jõeforellidele kudemise paiku ehitatakse. 
