Mööduv globaalne amneesia võimaldab mälu uuringuid
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa  Mööduva globaalse amneesia hoo läbi elanud patsiendid vaatluse alla võtnud uurimuse kohaselt mängivad eneseteadvuse säilitamises arvatust suuremat rolli hippokampuse CA1-piirkonna ajurakud, mida on samas täheldatud Alzheimeiri tõve põdejatel ühena esimestest manduvat.   Mööduv globaalne amneesia (MGA) on üks müstilisematest aju tabada võivatest ajutistest kahjustustest. Selle täpsete tekkepõhjuste osas valitseb endiselt selgusetus. Küll on aga teada, et MGA-d läbi elades kaotab inimene kuni ööpäevaks suures osas võime meenutada oma minevikku käsitlevaid sündmusi. Samuti ei moodustu nimetatud aja jooksul uusi püsivaid mälestusi.    Samas säilib indiviidil näiteks liigutuste ning tegevustega seotud mälu. Äärmuslikul juhul on ühte inimest nähtud isegi pärast MGA algust märkiva hoo üleelamist rahulikult auto parandamist jätkavat. Kuigi sündroom ei jäta püsivaid kahjustusi, halvab see mõneks ajaks autobiograafiliste mälestuste meenutamisega seotud regiooni – hippokampuse. „Seega otsustasime me kliinilise sekkumiseta ilmenud ajutist hippokampuse funktsioonide pärssimist mäluprotsesside uurimiseks ära kasutada,“ selgitas uurimuse esimene autor Thorsten Bartsch.   Bartsch'i töörühma liikmed palusid 16 värskelt MGA'ga diagnoositud katsealusel meenutada konkreetsete inimeste, töö ning perega seotud kuni 40 aasta taguseid sündmusi. „Õige ajastus on kriitilise tähtsusega, kuna amneesia nähtus kestab hoolimata ametlikust definitsioonist kuni 12 tundi. Soovitud efekti on võimalik näha ainult esimesel paaril tunnil,“ tõdes Bartsch ERR-le. Katsealuseid kontrolliti nii üldiste autobiograafiliste-, kui ka episoodiliste mälestuste meenutamise suhtes.   MGA sündroomile omaselt saavutati parimad tulemused üldises autobiograafilise teabe meenutamises, kusjuures paremini meenusid sügavamalt talletatud mälestused. Vähem kui viis aastat tagasi aset leidnud sündmuste meenutamisel langesid tulemused järsult. Kindlate episoodide meenutamisel ei suutnud katsealused enamikel juhtudel vähem kui viis aastat sündmustest midagi meenutada. Kord sündroomist taastununa suutsid aga katsealused üldist autobiograafilist teavet meenutada ajaperioodist sõltumatult. Probleeme ei esinenud ka episoodiliste mälestuste puhul.   Üldise autobiograafilise mälutestide ning episoodilise mälutestide tulemused erinevate ajaperioodide taguste (0-17 aasta, 18-30 aasta, rohkem kui 30 aasta, vähem kui 5 aasta ja vähem kui 12 kuu) sündmuste meenutamisel. Sinine märgib äsja sündroomi ülelelanuid, mil punane tähistab amneesiahoost täielikult taastunud ning valge kontrollgrupi tulemusi.  Thorsten Bartsch Lisaks neuropsühholoogilisele testile uuriti katsealuste aju 24-72 tunni möödudes magnetresonantstomograafia abil. Neljateistkümnel juhul tuvastati hippokampuse CA1-piirkonnas haiguskolded.  „Need käituvad justkui omamoodi peeglitena, mis näitavad, et hippokampuse funktsioonid on häiritud olnud. Umbes 5-6 päeva pärast kaovad ka need jäljetult,“ sõnas Bartsch. Kuna autobiograafiline teave on identiteedi ja eneseteadvuse olemuse moodustamises elutähtsad, tähendab see, et CA1 neuronid mängivad selles kriitilist rolli.   „Intrigeerivana mõjutab Alzheimeiri tõbi oma varajases staadiumis just neid samu CA1 ajurakke,“ ütles neuroloog. Sarnaselt vaadeldud episoodiliste mälestuste meenutamise raskustele säilivad ka Alzeimeri tõve puhul pigem kaugemad ning tugevamad mälujäljed. Samuti on sarnaselt MGA'le võõrates kohtades orienteeruma õppimine raskendatud. „MGA abil on seega mõningal määral võimalik Alzheimeri mõjusid mudeldada ning täpselt haiguse mõjusid ning ehk ka võimalikke ravipiirkondi uurida,“ loodab Bartsch.  Töörühma uurimus ilmus 11. oktoobril Ameerika Teadusteakadeemia toimetistes. 
