Geenimutatsioonid viitavad suuremale nahavähi tekkevõimalusele
 Toimetas Laur Kanger Briti teadlased on leidnud kolm uut geenimutatsiooni, mis toovad kaasa kolmandiku võrra suurema melanoomiriski. Kui seni oli teada, et melanoomiriskile viitavad näiteks roheline või sinine silmade värv, hele nahk, blondid või punased juuksed, rohke sünnimärkide esinemine või perekondlikud tegurid, siis uued avastatud geenimutatsioonid nende omadustega seotud pole, vahendab Physorg.com.  Uuringu käigus analüüsiti 3000 melanoomi käes kannatava eurooplase vereproove ning võrreldi neid proovidega, mis olid kogutud inimestelt, kel melanoomi polnud. Varasemad uuringud on avastanud melanoomiriskiga seoses viis geeni, mis on seotud pigmendiga ja kolm geeni, mis on seotud sünnimärkide tekkega. Nüüd on aga leitud veel kolm riskigeeni, mis nende omadustega seotud pole.  Sellest, kui suur on nende esinemissagedus, loodi uurimuses pilt Briti rahvastiku näitel. Nii kannab umbes neli protsenti brittidest kahte kolmest komplekti kõnealuse mutatsiooniga geenidest (üks komplekt päritud kummaltki vanemalt). Kui tavaliselt on risk melanoomi haigestumiseks ühel inimesel kuuekümnest, siis eelkirjeldatud geenikomplektiga on see tõenäosus 1:46.  Üks kõnealustest geenimutatsioonidest leiti seoses geeniga MX2, mida seostatakse narkolepsiaga. Teine mutatsioon on seotud geeniga ATM, mis on vajalik DNA parandamisel, et vältida näiteks vähki põhjustavate rakkude edasikandumist tütarrakkudele. Kolmas mutatsioon leiti geenis CASP8, millel on oluline roll raku jagunemise kontrollimisel, põhjustades automaatse rakusurma.  Suurbritannias diagnoositakse igal aastal umbes 11 770 melanoomi juhtumit, mis on enamasti põhjustatud liigsest UV-kiirgusest. Umbes kolmandik melanoomi diagnoosi saanutest on nooremad kui 55 eluaastat. Viimase 25 aasta jooksul on aga melanoomi diagnooside hulk kasvanud kiiremini kui mistahes teise vähitüübi oma. Seepärast on võetud seal nüüd ka väga tõsiselt käsile väiksemategi DNA muutuste kaardistamine, mis võiks viidata melanoomi tekkele.  Eesti Vähiliidu andmeil on meil kasvanud melanoomi haigestumine viimase kümne aasta jooksul poole võrra. Kõige suuremaks riskifaktoriks peetakse enne 15. eluaastat saadud päikesepõletusi. Melanoom on meil üks sagedasemaid vähivorme noorte hulgas. 15-34 aastaste inimeste seas on melanoom Eestis esinemissageduselt neljandal kohal.  Briti teadlaste uuring avaldati ajakirjas Nature Genetics.
