Positiivne suhtumine õppimisse suurendab aju võimet vigadest õppida
Toimetas Astra KallasmaaMis puutub õppimisse, siis jagunevad inimesed kaheks: ühed, kes ka keerulistes olukordades püüavad oma vigadest õppida ning teised, kes arvavad, et nende vaimne võimekus on piiratud ja edasistel pingutustel pole mõtet. Nüüdne Michigani ülikooli teadlaste avaldatud uurimistöö viitab, et lisaks suhtumisele erinevad need inimesed selle poolest, kuidas nende aju teatud olukordades töötab.Üks võimalus, kuidas eksperimentaalsel teel tuvastada, kas inimene kuulub oma suhtumiselt õppimisvõimet piiramatuks või piiratuks pidavate inimeste hulka, on vaadata, kuidas ta aju reageerib eksimustele. Eelnevad uurimistööd on näidanud, et oma õppimisvõime paindlikkusesse uskuvad inimesed püüavad erinevates olukordades hätta jäädes rohkem pingutada. Vigu tehes püüavad nad end parandada ja välja nuputada, kuidas paremini hakkama saada. Samas inimesed, kes ei usu, et nad võiksid areneda ja targemaks saada, ei näe eksimuses võimalust õppetunniks. Sellise suhtumisega koolilapsed ei leia näiteks motivatsiooni, et halvasti sooritatud kontrolltööd uuesti ja paremini teha. Teadlased andsid katses osalejatele ülesande välja kirjutada keskmised tähed 5-tähelistest kombinatsioonidest. Osades kombinatsioonides olid keskmised tähed samad, mis ülejäänud (näiteks MMMMM) ja osades erinevad (näiteks MMNMM). Kuigi ülesanne on iseenesest äärmiselt lihtne, on selle käigus ka väga lihtne kogemata vigu teha. Nii juhtuski, et ülesannet täitnud inimesed eksisid vahel, märkasid tehtud viga koheselt ja tundsid end selle pärast rumalalt. Eksimuse korral saadab aju inimesele kaks välkkiiret signaali. Esimene on märk eksimuse avastamisest ja teine selle teadvustamisest ja püüdest viga parandada. Ülesande sooritamise ajal inimeste aju tööd jälginud teadlased nägid, et inimesed, kes kuulusid kategooriasse "vea korral püüan õppida ja end parandada", reageerisid tehtud vigadele teisiti. Võrreldes laiskade vigadest õppijatega saatis nende aju aktiivsema teise signaali ja nad muutusid valvsamaks, püüdes hoolsamalt järgmisi vigu ennetada. Niisiis näitas see uurimistöö, et põhjused, miks ühed inimesed vigadest õppimisele käega löövad ja teised mitte, on küllaltki fundamentaalsed. Inimestel, kes soovivad tehtud vigadest õppida, reageerib ka aju arengut soodustaval viisil. Teadlaste sõnul võiks õppimisest mitte nii innustunud inimestele näidata, kuidas nende aju vigadele reageerib ja seeläbi motiveerida neid rohkem pingutama. Vaata veel: How Your Brain Reacts to Mistakes Depends On Your Mindset (Science Daily)
