Miks aju vajab tsinki?
 Toimetas Kirsikka Kurg    Toronto Scarborough’ ülikooli keemiaprofessor Xiao-an Zhang ning tema kolleegid Massachusetts tehnoloogiaiinstituudist ja Duke’i ülikoolist näitasid oma uues uurimuses, et tsink mängib kriitilist rolli närvirakkude omavahelise suhtluse regulatsioonis, mõjutades sel viisil mälestuste tekkimist ja õppimist. Tsingi vajalikkus aju funktsioneerimiseks on teada juba küllalt pikka aega, kuid siiani polnud selge tema täpne toimemehhanism.    Uurijad on üritanud tsingi rolli ajus kindlaks teha alates sellest, kui 50 aastat tagasi leidsid teadlased selle elemendi kõrges kontsentratsioonis sünaptilistest vesiiklitest – närvilõpme osades, kus talletatakse virgatsaineid. Hoolimata avastusest oli siiski keeruline määrata, mis funktsiooniga tsink seal paikneb.    Muudest ülesannetest on tähtis näiteks tsingi roll immuunsüsteemi toetajana. See mikroelement aitab kehal võidelda oksüdatiivse stressi vastu ning taastada kahjustunud DNA-d.     Teadlaste uues töös mõeldi välja keemiline aine nimega ZX1, mille ülesandeks oli tsingiga seostuda vahetult pärast selle väljumist vesiiklist. Seostumine pidi toimuma enne, kui tsink lõpetab oma teekonna teises sünapsiotsas. Kemikaali ZX1 abil oli võimalik jälgida, kuidas neuronid käituvad ilma tsingi juuresolekuta.    Uurimuses vaadeldi hipokampuse piirkonnas paiknevaid närvirakke, mida seostatakse õppimise ja mälestuste kujunemisega. Teadlased leidsid, et tsingi eemaldamise tõttu häirus selline protsess nagu pikaajaline potentseerimine. Viimane on vajalik kahe neuroni vahelise ühenduse tugevdamiseks, mis on oluline mälu ja õppimise jaoks.    Uurimus ilmus ajakirjas Neuron.    Vaata veel: Zinc's role in the brain (EurekAlert) 
