Aju eelistab näha tervet nägu
 Toimetas Kirsikka Kurg    Teadlased on esmakordselt on tõestanud, kuidas ajurakud reageerivad jõuliselt, kui vaatevälja ilmub kogu inimnägu, kuid produtseerivad nõrgema vastuse juhul, mil mõni väike näoosa pole nähtav. Ilmnenud nähtus, mis registreeriti teatud aju osas nimega amügdala, mängib uurijate meelest rolli selles, kuidas inimene tunneb ära erinevaid nägusid.    California tehnoloogiainstituudi teadlase ja uurimuse autori Ralph Adolphsi sõnul on uurimisgrupi tõlgendus sellele esmapilgul mõistatuslikule nähtusele seotud nägude tundmisega. Aju „eelistab” näha tervet nägu ja on väga tundlik kõige veidra suhtes selle juures, mille hulka kuulub ka mingi näoosa puudumine. Mehhanism on ilmselt oluline, kindlustamaks nägude täpse eristamise, et me ei ajaks segamini kahte inimest. Suuremas seltskonnas oleks protsess lausa hädavajalik, jälgimaks suurt hulka erinevaid nägusid.    Vastupidiselt ootustele muutus neuronite vastus aga nõrgemaks, kui inimesele näidati rohkem kui ühte osaliselt varjatud nägu, mistõttu vajab see toimemehhanism veel täpsemat uurimist.    Amügdala ehk mandeltuum on mandlikujuline närvirakkude kogum peaaju oimusagaras. Mandeltuumad on limbilise närvisüsteemi osad, mis tegelevad emotsioonide ja motiividega, kaasaarvatud hirm. Mandeltuumade esmane roll on seotud inimestel emotsionaalsetest sündmustest tingitud mälestuste tekkimise ja säilimisega. Uuest uurimusest ilmneb ka amügdala roll sotsiaalsete stiimulite, nagu näiteks nägu, töötlemises.    Uuringus osalejad olid epilepsiaga patsiendid, kelle oimusagaratesse mandeltuumade piirkonda paigutati operatsiooni ettevalmistuse käigus elektroodid. Nende elektroodide abil jälgisid teadlased üksikute neuronite vastuseid terve näo ja osaliselt varjatud näo esitlemisel patsiendile.    Vaata veel: Brain Cells Prefer Whole Faces (Live Science) 
