Twitter toimib tujusõrmusena
 Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa Ameerika Ühendriikide teadlastepaar on mikroajaveebist Twitter kogutud andmete analüüsimisega taaskord tõestanud, et keskkonda on võimalik kasutada laiamahuliste sotsioloogia-alaste uurimuste läbi viimiseks, näidates, et nii päevased, kui ka hooajalised meeleolu kõikumised järgivad üle kogu maailma samu rütme.   Sõltuvalt vaatenurgast võib sotsiaalmeediat kasutada nii professionaalse või isiklikku elu hõlbustava tööriistana, hoolimata sellest, kui aega neelavaks seda parasjagu pidada võib. Nii säutsuvad näiteks Twitteri keskkonnas ligikaudu 200 miljonit kasutajat oma igapäevastest tegemistest või väljendades oma tundeid hetkel meelel mõlkuvate valupunktide vastu. Kuigi seda võib mitte pidevalt teadvustada, on enamikel kirja pandud sõnadel ka positiivne- või negatiivne alatoon.   Mil üksikuna ei pruugi 140-tähemärgi piiridesse jäävad säutsud just tujupeeglina kõige paremini toimida, tuleb appi mikroajaveebi kasutajate rohkus. Cornelli ülikooli eksperimentaalpsühholoogid Scott Golder ja Michael Macy võtsid oma töö aluseks 84 erinevast riigist pärit 2,4 miljonit kasutajat. Kahe aasta pikkuse aja jooksul avaldatud arvamustest kasutas duo iga kasutaja kohta kuni 400, viies kogu analüüsitavate sõnumite hulga poole miljardini. Twitter moondus Golderi ja Macy jaoks hiiglaslikuks tujusõrmuseks.   Tulemused ise on suhteliselt intuitiivsed. Harilikult ärkavad inimesed heas tujus, mis päeva jooksul järjest langeb. Kõige rohkem väljendatakse positiivseid emotsioone hommikuti ning vahetult enne südaööd. Samas valdavad negatiivsemad tunded inimesi õhtul 21-st kuni kella kolmeni hommikul. Nädala meeleolu kõrgpunktid on nädala- vahetusel, mil armastatakse ka hommikuti kaks tundi kauem voodis lebada või võrdviisi ennast arvutitest eemal hoida. Regionaalse erinevusena on eri töönädala tõttu Saudi-Araabia populatsioon õnnelikuim reedel ja laupäeval.   Positiivsete ja negativsete meeleolude osakaal kellajati nädalapäeva lõikes. Golder et al./Science Meeleolusid kajastavad graafikud näitavad, et uni annab võimaluse päeva jooksul tekkinud stressi ära nullida, mil nädalavahetused pakuvad pikemat puhkehetke. Mustrid on universaalsed sõltumata kultuurilistest ning geograafilistest eripäradest. Rütmid on eraldiseisvad ka erinevatest aastaaegadest. Päeva pikkuse asemel on tähtis selle suhtelisus võrreldes eelneva päevaga. Positiivsemalt meelestatud ollakse kevadise pööripäeva aegu, mil päevad pikenevad kiiremini kui keskksuvel. Talvise nukruslaine tingib pigem positiivsemate meeleolude vähesus.   Negatiivsete ja positiivsete meelolude osakaal maailma lõikes. Eri toonide kogu vahe jääb 10% piiridesse, heledamad toonid näitavad meeleolu väiksemat osakaalu, mustade piirkondade kohta andmed puuduvad. Golder et al./Science Uurimuse üllatuslikum osa tuli välja erinevate päevarütmidega inimeste näol. Golder ning Macy jagasid sõltuvalt säutsude ajastatusest kasutajad hommiku-, päeva- ja pärastlõuna-inimesteks ning „öökullideks.“ Mil esimese kolme grupi tujurütmid olid suhteliselt sarnased, erinesid kella 18 kuni kuueni hommikul enim aktiivsed olevad inimesed nendest mõnegi külje pealt. Nende hommikune positiivsuse tipp leidis aset kaks tundi pärast teisi gruppe, ent neil puudus teine, õhtuse positiivsuse laine. Selle asemel olid neil kaks pessimismi lainet, nii päeva lõpuks, kui ka hommikuti.   Positiivsete ning negatiivsete meelolude osakaal kellaajati eri inimtüüpide lõikes. Golder et al./Science Eelmised tujurütme vaatluse alla võtnud uurimused ei ole jõudnud ühisele konsensusele. Samuti ei ole olnud meeleolu kirjelduste andmise võimalus nii spontaane, kui Twitteri keskkond seda võimaldab. Samuti ei saa laborites aset leidvate tuju-uuringute puhul välistada mõjusid, mida katsealuste eraldamine nende harjumuspärasest keskkonnast tekitada võib. Tujupäeviku pidamine rajaneb aga suures osas mälestuste täpsusel. Suurima kõrvalkaldena on enamikes eelmistes uurimustes katsealusteks olnud Ameerika kolledži õpilased.   Kuigi ka Twitteri säutsude analüüs ei pruugi olla täielikult ideaalne, on see siiski parem kui enamikke teisi meetodeid. Kasutatud „Keelelise uuringu ning sõnade arvu“ nime kandva programmi (LIWC) kalibreerimiseks on analüüsitavatele sõnadele õige konteksti andmiseks võetud aluseks nii moodsate romaanid, ajalehed, ajaveebi postitused ning paljud muud meediumid. Kuigi programm ei ole piisavalt tundlik eituste („not“) eristamiseks, leidub sääraseid konstruktsioone igapäeva keeles vähem, kui arvata võib. Valdavaid trende ei muutnud ka analüüsi kaasatud emootikumide eristus.  Sellegipoolest võib arvata, et vaatluse alla võetud sihtgrupp on pigem kõrgemalt haritud ning pigem vähemalt keskmise sissetulekuga maailma rahvastiku murdosa. Üheks säutsude analüüsimise kriteeriumiks oli nendes esinevate lausekonstruktsioonide õigsus. Kasutati vaid inglise keelt soravalt rääkinud inimeste sõnumeid. Samuti on Twitteri kasutamise paratamatuks eelduseks ligipääs internetile. Seega, lõppkokkuvõttes on hoolimata piirangutest sotsiaalmeedia keskkonnad suurepärased kohad, mida sotsiaalsete trendide uurimiseks kasutada saab.   Teadlasteduo uurimus ilmus 30. septembril ajakirjas Science. 
