Magnetväljad panevad pead pööritama
Toiemtas Jaan-Juhan Oidermaa Ajakirjas Current Biology ilmuva uurimuse kohaselt tekitab laialdaselt kasutatav MRT (magnetresonantstomograafia) patsientidel peapööritust, kuna magnetväljad mõjutavad kõrva tasakaalu süsteemi poolringkanaleid, mis muidu inimestel õige orientatsiooni tagavad.    Magnetresonantstomograafia uuringute osakaal on maailmas viimastel aastatel järjepidevalt tõusnud. Nii teostati näiteks Eestis 2010. aastal veidi üle 12 tuhande säärase uuringu. Kahjustunud kudetest ülesvõtete tegemiseks kasutatakse ülivõimsaid magnetvälju. Mil veidi intuitiivsemate efektidena tõmbaksid need seega metallist esemetega ruumi sisenedes viimased pea silmapilkselt enda külge, tekitavad need ka inimkeha bioloogilistes kudedes mõningaid muudatusi.   Traditsioonilise vaatenurga kohaselt peaksid selleks kas inimesed ruumis ringi liikuma või peaksid muutuma magnetväljad. Kuna magnet -ning elektriväljad on tihedalt omavahelises seoses, kutsub ühe muutus esile ka muutusi teises. Inimkehas tekib säärastel juhtudel väike elektrivool, mis on aga piisav, et aktiveerida närvirakke. Sõltuvalt piirkondadest, mida vool mõjutab, võib see tekitada näiteks peapööritust, silme ees valgusvälgatusi või surinat. Uus uurimus näitab aga, et mõningad sellised efektid võivad esineda ka juhul, kui magnetväli ei muutu ega patsient ei liigu.   Itaalia ja USA teadlased võtsid peapöörituse ilmnemise uurimiseks vaatluse alla tosin vabatahtlikku, kellest kümme olid täiesti terved ning kellest kaks olid kaotanud tasakaaluelundina toimivate poolringkanalite funktsioonid. Töö- rühm märkas, et MRT-skanneri läheduses liikumatult viibimine põhjustab horisontaalseid silmatõmblusi. Silma liikumise ulatus oli samas otseselt seotud suhtelise nurgaga, mille all pea magnetvälja suhtes asetses. Poolring- kanalid kaotanud katsealustel seda aga ei täheldatud. Viimane viis teadlased järeldusele, et need on efekti ilmnemisel elutähtsad.   Vaadeldud silma liikumine oli tingitud automaatsest refleksist, mida tasakaalutunnetus süsteemi poolt saadetud signaalid esile kutsusid. Dale Roberts'i töörühm taipas, et poolringkanalites toimub ka ilma väliste mõjutusteta pidev elektrilistelt laetud osakeste vool. Magnetväli hakkas voolu aga häirima pannes tasakaalutunnetus süsteemi arvama, et katsealuse pea liigub. Viimane üritas vaatenurga säilitamiseks seda silmade liigutamisega kompenseerida. Kuigi avastus võimaldab arstidel oma patsientidele seletada, miks nad peapööritust tunnevad, on sellel ka tõsisemad tagajärjed.   MRT-d ei kasutata ainult kajustunud kudede uurimiseks. Funktsionaalset-magnetresonantstomograafiat kasutatakse ka neuroteadlaste poolt paljude ajufunktsioonide uurimiseks. Mõningad teadlastest jälgivad f-MRT uuringute ajal ka silma liigutusi, poolringkanalite poolt tekitatavad efektid võivad aga tulemustes kaootilisust tekitada. Autorid tõdevad, et MRT magnetväli võib aktiveerida nii nägemise, silmaliigutuste ning keha liikumise ning positsiooni tunnetamisega seotud ajuregioone.   Töörühma uurimus ilmub 11. oktoobril ajakirjas Current Biology. 
