Piinlikkustunne võib olla sotsiaalselt kasulik
 Toimetas Laur Kanger Kas hakkate eksides kergesti punastama, tunnete suurt piinlikkust ja muutute häbelikuks? Endale tundub see kindlasti ebamugavana, kuid sotsiaalses plaanis võib olla sellest rohkem kasu kui kahju. Nimelt näitas California Berkeley ülikooli uuring, et inimesi, kel hakkab kergesti piinlik, kaldutakse hõlpsamini usaldama ja neid peetakse lahkemateks, kui neid, kes näivad väga enesekindlad, vahendab Physorg.com.  Berkeley ülikooli sotsiaalpsühholoogi Robb Willeri sõnul on see, kui inimene hakkab kergesti piinlikkust tundma üks kindel märk sellest, et talle võib usaldada tundlikku infot. Willer nimetab seda ajakirjas Journal of Personality and Social Psychology ilmunud artiklis suisa sotsiaalseks sideaineks, mis innustab usaldust ja koostööd igapäevaelus. Teadmisest on kasu näiteks usaldusväärsete äripartnerite või koguni elukaaslase otsinguil. Nimelt ilmnes, et isikud, kel hakkab kergesti piinlik on suurema tõenäosusega monogaamsed, kui need, kel on rohkem külma närvi.  Uurimuse autorid panevad siiski südamele, et mõõdukat piinlikkustunnet ei tohiks segi ajada häiriva sotsiaalse ärevuse või häbitundega. Viimast seostatakse psühholoogiakirjanduses pigem selliste ebameeldivate sündmuste tagajärgedega, nagu seda on tahtliku pettusega vahele jäämine.  Tüüpilisteks piinlikkustunnet väljendavateks tunnusteks loeti uuringus mahalöödud pilku koos näo osalise katmise ja grimassi tegemisega. Inimene, kes tunneb häbi katab aga väidetavalt kogu näo.   Uuringus analüüsiti eksperimentide käigus tehtud videoülesvõtteid, mängiti usaldust testivaid mänge ja mõõdeti piinlikkustunde ja altruistliku käitumise suhet.  Esimeses katses lasti 60 tudengil vaadata piinlikke videolõike ja filmiti neid samal ajal. Videolõikudel olid jäädvustatud olukorrad, kus näiteks ekslikult arvati, et täidlane naine on rase või, et räsitud väljanägemisega inimene on kerjus. Iga video analüüsiti lähtuvalt sellest, kui suurt piinlikkust inimene tundis.  Teises katses osalesid tudengid mängus, mida kasutatakse altruismi mõõtmiseks. Näiteks anti igale tudengile 10 loteriipiletit. Neist tuli osa endale jätta ja vastavalt oma soovile ülejäänud teistele ära anda. Tuli välja, et need, kes olid eelmises katses näidanud välja suuremat piinlikkustunnet, andsid lahkemalt ka oma loteriipileteid teistele ära.  Ühes teises katses kasutati näitlejat, kellele öeldi, et ta on saanud testis suurepärase tulemuse. Näitleja reageeris öeldule kord häbelikult piinlikkusest pilku maha lüües kord aga tulemuse üle ülimat uhkust tundes. Seejärel mängiti mängu, milles mõõdeti katseisikute usaldust näitleja suhtes vastavalt sellele, kas näitleja oli enne välja näidanud piinlikkust või uhkustunnet.  Tuli välja, et inimesed tõlgendasid teise piinlikkustunde  ja häbelikkuse väljendamist valmisolekuna tegutseda altruistlikumalt, kui isik, kes näitas välja ülimat enesekindlust.  Katse läbi viinud teadlased panevad siiski südamele, et siit ei saa järeldada, et äärmiselt enesekindlad inimesed pole usaldusväärsed.  Kuna uuring konkreetselt selle küsimusega ei tegelenud, siis on teadlased lubanud süveneda sellesse probleemi edaspidises töös.
