Elurikkus säilib ka majandusmetsas
Üksikud puud, mis jäänud peale lageraiet langile tekitavad linnainimeses kahtlusi: kas metsatöid on ikka korralikult tehtud? Ja miks ei ole metsa hea peremees ka seal eemal lebavat, juba ammu surnud ja nüüd lagunevat puud  metsast ära koristanud? Oleks ju metsas hõlpsam ringi liikuda, ilusam ja puhtam vaatepilt igal juhul! Teadmatus toob kaasa nurisemist ja pahameelt. Kuid metsas pole miski juhuslik ja ka ümberkukkunud laguneval puunotil on oma roll metsaelus täita.Säilikpuud, lamapuit – kõik nad aitavad säilitada bioloogilist mitmekesisust majandusmetsades. Keerulisevõitu väljendi bioloogiline mitmekesisus asemel võib kasutada ka sõna elurikkus, siis on teema kohe arusaadavam. Elurikkus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel – geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil.Riigimetsa majandaja RMK lähtub oma metsamajanduslikus tegevuses sellest, mis on tehniliselt võimalik, majanduslikult teostatav ja ökoloogiliselt põhjendatud. Igale lageraielangile jäetakse vähemalt 10 säilikpuud,  mis on elurikkuse tagamiseks jäetavad kasvavad puud ja neid ei raiuta kunagi. Säilikpuudeks on soovitav jätta vanemad puud. Säilitama peab võimalusel ka vanad ja õõnsad puud, pesapuud, tüükad (seisvad kuivanud puud) ja lamapuidu.Seemne- ja säilikpuude jätmisega mõjutame raielankidel mulla niiskusrežiimi, lageraiele järgnevaid temperatuuride äkilisi kõikumisi, tagame elurikkuse säilimise ja metsaökosüsteemi kiirema taastumise. Juhul, kui säilikpuu püsib järgmise metsapõlveni, on selles puistus vanade puude elemendid, mis on elurikkuse seisukohalt väga oluline. Ja varem või hiljem saab igast säilikpuust väärtuslik lamapuit, mis suurendab jällegi elurikkust.Allikas: Riigimetsa Majandamise Keskus"Terevisiooni" saate võttegrupp käis sel teemal Mooste kandi metsades RMK metsnikuga rääkimas, vaata klippi:
