Sotsiaalsed väljakutsed mõjuvad hästi rasvale
 Toimetas Kirsikka Kurg    Sotsiaalseid ja füüsilisi väljakutseid pakkuv keskkond muudab keha rasvatüübi valgest, mis on mõeldud depooks ehk ladustamiseks, pruuniks rasvaks, mida põletatakse sooja saamiseks. Ajakirjas Cell Metabolism publitseeritud uurimusest hiirtega leidsid teadlased, et katseloomade paigutamine suurematesse elamisruumidesse, mis võimaldas tihedat sotsiaalset suhtlust, mänguasju ja peidupaiku, põhjustas märkimisväärse muutuse nende keharasva koostises.    Sellistes „rikastavates” tingimustes elavad loomad olid saledamad, kuigi sõid rohkem kui tavalised hiired, mistõttu muutus rasvkoes ei saanud olla tingitud alatoitumusest. Isegi nn jooksvad hiired, kes olid neist kaks või kolm korda aktiivsemad, ei omanud sarnast üleminekut pruunile rasvkoele.    Uues keskkonnas elavate hiirte organismi rasvasisaldus oli vähenenud kogunisti 50–70% ja märkimisväärselt oli langenud ka rasvkoe poolt toodetava hormooni leptiini tase. Rasvkoe kadu oli peaaegu kaks korda suurem kui nn jooksvatel hiirtel.     Varasemad uurimused on näidanud, et selline rasvkoe tüübi vahetumine võib toimuda, kui organism peab viibima pikka aega külmas keskkonnas, kuid selles Ohio ülikooli teadlaste viimases uuringus ilmnesid hoopis uued mehhanismid.    Rikkalikud sotsiaalse interaktsiooni võimalused on kasulikud nii inimese kui looma tervisele. Selles katses olid hiired saledamad ja ka muus mõttes tervemad, omades vähenenud riski südamehaigusteks ja vähiks ning olles kokkuvõttes pikema keskmise elueaga.    Kuigi regulaarne füüsiline treening toob kaasa üldise rasvkoe vähenemise, on sotsiaalne vastastikune suhtlemine vähemalt sama oluline (kui isegi mitte olulisem), muutmaks keharasva sisaldust. Mida rohkem on kehas pruuni rasva, seda vastupidavam on organism ülekaalulisuse ja rasvumise vastu.    Vaata veel: Transforming Fat by Socialising (The Naked Scientists) 
